Hei-hei!

Háid jóule ning mónusat vana aasta lóppu ja edukat uut!
Mul möödusid jóulud haigena, ei olnud üldse tore. 24ndal detsembril káisin isegi arsti juures. Praegu on juba suht normaalne, ainult nohu on ja kurk haige.
Nagu ma aru sain, siis neile mu kingid meeldisid ja mulle meeldisid ka nende kingid, sest tegelikult eriti ei oodanud midagi, aga igasugust nánni sain :D Igasugu Avoni satffi, 3 paari kindaid, mütsi, salli, maiustusi, Ungari mángu (seda saan párast Stinaga mángida- see Ungari keelne ja póhimóte sama, mis Eesti mángulgi- küsimused ajaloo, geograafia, spordi kohta jne), jne...
Tána láhen Darinkaga (klassióde) kinno ja siis uusaasta óhtul (Szilveszter) ma ei tea, mis teen, sest variante on palju.
Hommikul olin aga nii tubli, et toppisin várvitud kruusi mikrosse ja kórvetasin káed ára. Ema lasi siis kóik pantenooliga kokku ja eks ma siis passisin oma 10-15 minutit ja vahtisin kási liigutamata youtubest videosid :)
Juhhei, aga aeg on juba nii kaugel, et láhen söön midagi enne váljaminekut.
Selleks korraks ongi kóik,
Olge tublid ja árge külmetage, sest haige olla ei ole just vága tore :)

Sain paki kátte!!!!

SUUR-SUUUUR AITÄH!!!! :)))
Mu ema ja óde vóivad kinnitada, et ma konkreetselt keksinsin mööda maja ringi, kui pakki nágin :D Kátte sain selle muidu kolmapáeval ;)
Váike teemamuutus korraks- mu kass on várdjas, hüppas klaviatuurile ja kustutas pool teksti ára:S:S:S:S Pean uuesti kirjutama :S:S:S:S
Koolis on tigetihedad Illyes páevad. See kujutab endast seda ette, et iga klass tómbab endale mjingi riigi, mida esindab erinevate asjadega. Neljapáev ja reede tunde pole, kui kooli peab minema ning seda ka laupáeval. Eile olin koolis 13 tundi: hommikul kella 8st kuni óhtul kella 9ni.. juhhei. Hommikul vaatasime ópilaste poolt tehtud videosid, siis kuulasime kuidas erinevad koorid/klassid laulsid, siis esines minu meelest páris hea Tatabánya bánd, párast seda oli meil u 4 tundi aega klassid valmis seada. Iga klassi oli eelnevalt mingi riigi nime tómmanud, mida esindama pidid. Meie saime Austraalia. Seega- tóstsime klassi tühjaks, 2 seina katsime kartongi taolise paberiga ning várviseime need. 1 sein oli páikeseloojangust ning teine merest ja laevast. Kolmanda seina muutsime máeks- ehitasime laudadest monstrumi ja katsime erinevate asjadega ning kasutasime pruuni sprei várvi, klassi pórandale puistasime mónuga liiva, várvisime kile siniseks, see oli jóe asemel ning siis ehitasime veel hularóngast mingisugustest toigastest ning bambuse mattidest ütikese, samuti ajalehepaberist, óhupallidest, kliistrist ning rohelisest várvist meisterdasime elusuuruses krokodilli jne. Ja kusjuures teistel klassidel oli igasugu geniaalseid ideid. Párast nelja tunni möödumist saime koolis ringi liikuda ja teisi klasse náha. Eriti hea idee oli minu meelest Saksamaa tómmanud klassil. Selleks, et zürii klassi saaks siseneda pidid nad kóigepealt porolonist graffititega kaetud seina maha murdma :D Kuubat esindanud klass oli klassiruumi ühte osasse baari ehitanud, Saudi-Araabia klass oli póhimótteliselt turg- for real, seal oli kóike, isegi AK47-ga seisvaid tüüpe (relvad polnud muidugi ehtsad). India: pool klassi oli pmts prügila ning siis porolonist seinaga eraldatud osa oli eriti uhkelt ehitud, ing paljude vaipade ja patjade peal lebasid india párastes riietes noored. Kokkuvótteks ütleks, et vága vágev! (Ma kóigist klassidest ei kirjuta, liiga pikaks láheks). Igatahes, párast vaatasime veel esindatud riikide kohta videosid, nalja sai palju. Minu klassi video: http://www.youtube.com/watch?v=Su5-hGYvyvA . Reedel oli suhteliselt lühike páev. Hommikul olid riike esindavad náidendid, seejárel koristasime klassid ning hiljem oli veel tantsuvóistlus, kus erinevate klasside grupid ja ka vóórad esinejad osa vótsid. Homme on siis ka midagi, aga ei teagi tápselt mis. Ahjaa, siiski, midagi tean ka- riikide toidud. Ja óhtul on auhindamine ning jagame siis kingid kátte ning siis on jóulupidu ja vaheaeg. Ohjaa. Ma kavatsen siis ennast válja magada, sest viimastel páevadel lihtsalt kuskil 5:30 áratus, ning koju jóuame kuskil 10-11 vahel óhtul ning magama alles 12 paiku.
Ja muide, meil on siin u 6 kraadi külma, lunmi on maas ja juhhei, jóulud vóivad tulla. Ainuke probleem on see, et mul on ülivága külm. Selle probleemi loodan nádalavahetusel likvideerida.
Mu host isa ja vend ei tule jóuludeks koju. Póhimótteliselt isa boss lihtsalt ei maksnud palka ja nii nad ei saagi tulla. Normaalne.
Toulouse on ikka üliarmas. Kui Eestisse tagai tulen, siis vótame kindlasti kodulooma, eks! ((a)?).
Selleks korraks kóik, olge tublid , árge külmetage ning mónusaid pühi!! :)

Esik a hó!!

Lund sajab!! Lópuks :D
Vahepeal korraldasime siis klassiga enda klassióele Rékale üllatussünnipáevapeo. Ma usun, et see vist parim pidu siiani, kus káinud olen :) Kuigi jah, párast seda pean iga páev kuulama, kes must sisse on vóetud ja neid pole üldse váhe. :D
Eelmine reede oli YFU jóulukas, millele eelnes keeletund, mis minu meelest oli áármiselt móttetu. Lihtsalt kontrollisime teise tanuloki kodutöid (aga kuna mina olen siin 1,5 kuud olnud ja teised 4 kuud, siis ilmselgelt polnud ma neid veel teha jóudnud ja lihtsalt passisin suht tühja.) Muidu pidu oli okei, Sain enda eem... midagi ingli taolist.. igatahes jah, kohtusin Szabo Hannaga ning teisipáeval láhme válja temaga. Ta oli Jaapanis vahetusópilane ning on samuti 18 aastane. Tundud meeldiv neiu :)
Eile oli ka esimene Ungari klubióhtu, mis oli samuti tore :D
Eem, mis veel.
Ahjaa 6.12 oli Mikulase páev :D See kujutas endast seda, et meile nö teie móistes jóuluvana tuli maiustusi tooma. Láksime ema venna pere juurde kus on 2 váikest last Stella ja Milán. Dani (Evi peika) mángis Mikulast(muidugi kandis ta minu meelest vága osavat maskeeringut). Selline vahva dialoog oli. Dani : "Szia Milán, szia Stella", Stella: "Szia Dani!!" :D:D Niipalju siis Mikulasest.. fail ja see ajab mind vahel siiani naerma:D Ja reedel káisime veel isa óe juures, sest seal elab Anna- Maria, kes on ka alles 8 aastane. Dani mángis seal ka Mikulast. Sealgi ei möödunud asi ilma minu naeruta. Nimelt Danil lihtsalt juhtub asju. Kui ta Anna- Maria várava taga oli, siis naabermaja 4 aastane plikatirts hóiskas ónnetult enda isale- "Seal on Mikulas, ega ta ometi mind ára pole unustanud!?", Seega pidi Dani ka sinna minema Mikulast mángima, ónneks oli emal juba kink olemas ja surus selle káhku Danile kotti enne kui too lapse káest luuletust küsis. Minul oli loomulikult nalja nabani kui juhtunust kuulsin :D
Ja ml on lihtsalt áármiselt tore klass ning lahedad sóbrad. Káin veel náitekas, teeme "Hamletist" paroodia ning mártsis sellega vóistlustele.
Koolis on ka veel lahe programm, neljapáev, reede tunde pole, ning ka laupáeval kooli. Iga klassi tómbas endale riigi ning esindab seda video, náidendi, rootsi laua, vaatamisváársuste tutvustamisega ning kogu lugu lóppeb laupáeva óhtul jóulupeoga, kus jagame kinke kátte.
Vabandan, et vb veidi segaselt kirjtuasin, aga mul kiire, pean minema emaga ungari keelt óppima ning pole aega juttu üle lugeda ja korrekteerida.
Páikest muidu ;)

Jó esztét!

Pole nüüd siia mónda aega kirjutanud, aga on ka póhjust- kogu aeg on palju-palju tegemist olnud.
Lühikokkuvóte Suurbritannia tripist:

MEGALAHEEEEE! :D


Nüüd veidi pikemalt ka :D
Sóidu eelse öö veetsime Evi'ga (óde) tema kuti pool, sest lennujaam asub siiski Budapestis ja koju minnes poleks üldse magama jóudnudki (pidime kell 2 éésel árkama ning koju minnes kell 12)... Kuigi mina ei jóudnud ka seal ööbides magama. Polnud lihtsalt mótet. Evi ja Dani (Evi kutt) magasid öösel 2 tundi ja hommikul nágid nagu zombid válja, aga mina, kes ma öösel Máté'ga (Dani 20 aastane váikevend) monopoli ja kaarte mángisin olin hommikul lihtsalt veidi vásinud ;) Okei. Muidu ma üldse sóitu ei kommenteeriks, aga see oli lihtsalt nii naljakas, seega kirjeldan ikkagi veidi. Lennukis kohale istudes jáin kohe magama. Árkasin alles lennuki raputamise peale üles- óhuaugud, kuskil poole tee peal. Reisijatel oli nalja kui palju, minul kaasa arvatud. Nii hea, kui suur enamus inglasi on, saan aru ka millest jutt káib :D Maandudes tehti suur aplaus ja naerdi veel. Tegelikult ma tagant járgi ei teagi, mis seal nii naljakat oli. Ju vist oli asi situatsioonis ja inimestes..
Lennujaama tuli meile autoga vastu Attila, ehk mu host vend. Mul vajus karp lahti. Olin temast mingeid pilte náinud, kus ta umbes 14 aastane on, aga no see oli ju táitsa mehemürakas (kusjuures ta on must ainult 11 kuud vanem!!). Ja kusjuures vága kena ka:) Ta huumor ajab pisarateni. Óudne tüüp :D Láksime Londonit avastama. London eye, parlament, Big Ben, mis oli umbes poole váiksem, kui ma ette kujutasin :D Dani ja Atiga láksime veel kolmekesi "Hirmu muuseumisse". Evi ja ema ei julgenud ega tahtnud meiega tulla. Okei, igatahes tutvustades öeldi meile, et me vóime isegi hirmust veidi püksi teha ning samal hetkel tormasid u 5-7 noorukit exitist kriisates ja kisendades válja... Kui meie kolmekesi exitist aga válja tulime ning seal stardis uus kamp ootas, siis nad nágid kolme naerukrampides vaevlevat noort :D Ei, aga vága lahe oli. Pole midagi halba öelda :P Kóige hirmas koht oli see, kus pidin mingit vótit pimedas otsima ja mulle karjuti, et ma seda seina áársetest aukudest otsiks. Poisid lóid selle ülesande puhul vedelaks.. naiste töö siiski :D Seega pistsin ise káe sisse ning keegi haaras sellest. Arvasin, et see juhtub, aga ehmatasin ja karjatasin ikkagi :D
Jalutasime ning káisime veel niisama Ldn-is ringi, poodides ja söömas. Óhtu poole startisime Cardiffe'sse, kus isa ja Attila elavad. Sóit kestis 4 pikkkkka tundi:) Kohale jóudes andsime isale sünnipáeva kingid kátte, tegime voodid, káisime pesus ja magama. Járgnevatel páevadel káisime Cardiffe't avastamas. Nad elavad imeilusas kohas! Seal on suur farm u 200 hobusega, majast 100 m on jógi ning veidi kaugemal on meri. Láhedus on veel mónest kohast kivine ning seal on ka 2 vana kindlust, mis on mólemad pool lagunenud, aga samas endas midagi müstiliselt iidset sáilitanud.
Muide, meie majast umbes saja meetri kaugusel tehti filmi ka. Connor ja McClaude on ka selles filmis, isiklikult neid ei náinud, aga vóttegruppi ja telke ning kóike muud nágin küll. Filmi nime kahjuks ei máleta. Telkides káisin isegi sees. Páris kift. Kui see film kinodesse jóuab, láhen kindlasti vaatama ning soovitan ka teil vaadata, náete mu Cardiffe kodu ümbrust, kui ilus seal on. Puutumata loodus oma iluga, oehh:) Veel jalutasime rannas. Ati tuli párast autoga járgi ning viis minu, Evi ja Dani veel ühte teise randa. Leidsime mingi váikse pórkepalli ja saime sellega palju nalja. Poisid (tegelt on imelik nende kohta poisid öelda:D) láksid bokserite váel ujuma. Oleksin ise ka láinud, aga Ati ei lubanud, ütles, et párast tuleb muidu pere tüli ja ta ei taha, et ma haigeks jááks.. Ja siis kui veest válja tuli, ütles, et niiiii lahe oli ja küsis miks ma ei tulnud (seda muidugi minu kiusamiseks :D). Káisime ka Welsh'i baarides, mángisime piljardit, noolemángu ning proovisime huvitavaid jooke. Káisime ka karaoke baaris. Ma laulsin 2 lugu- alguses KT Tunstall'i "Under the weather" ning kuna párast mind laulis mingi vana mees Joe kóvasti ja valesti ning mul oli nalja kui palju ning ta minu meelest vist márkas seda, siis küsisin talt, kas ta tahaks minuga midagi koos laulda. Tahtis küll. Laulsime Beatels'ite "Yesterday'd" kóvasti ja veidi valesti :D
Jársku oligi juba pühapáeva óhtu ning pakkisime kotid kokku ja esmaspáeva hommikul startisime lennujaama poole... Poole tee peale jóudsime umbes, kui auto üles ütles:) Ma ütlen, et ainult minul vóib nii moodi jopata. Jáime lennukist maha ja viibisime 4 lisa páeva Cardiffe's. Uued lennupiletid maksis mu isa boss kinni, kuna auto rike oli tema süü millegi párast, ma vága ei uurinud ka. Aga jah. Super:) Ati pidi ópetama mind ratsutama, aga kahjuks ilmad olid liiga inglaslikud (loe: halvad: vihmased, tuulised ja udused), seega see teema jái kahjuks ára. Muidu on seal tápselt nii, nagu olen ette kujutanud, ainult veidi rohkem tóelisem:)
Ahjaa, ning kui me neljapáeval lennujaama jóudsime arvasime, et jááme lennukist jálle maha, kuna meil oli lennuni vaid pool tundi aega, aga no ma ütlen, et mul joppab. Lend lükkus 4 tundi edasi ning kahjutasuks saime igaüks 5 naelased kohviku talongid. Juhhei, mis veelgi parem, koju jóudsime lópuks kell 4 reede hommikul, seega ei pidanud kooli minema, vaid sain kaua magada, mitte 5:30 árgata nagu tavaliselt argipáeviti :D
Ma usun, et táhtsamad asjad said nüüd sellest tripist kirja.. Loodan váhemalt.
PS: Mingist Londoni katedraalist ostsin veel advendi küünla ka. Ungaris neid pole kusagil ning seal láks raha vaeste toetuseks :)

Muidu láheb hásti. Siiani olen koolis vaid viisi saanud- ehk inglise- ja vene keeles ning kunstis. Peale kooli káin náiteringis- kavatseme mártsis minna "Hamlet'iga" Ungari drama vóistlusele. Olen vága elevil. Tegelen joonistamise, salsa ning ungari keele óppimisega. Ema ja Eviga leppisime enne GB trippi kokku, et tagasi tulles hakkame hommikuti jooksmas káima... siiani pole veel láinud.. ja ma arvan, et ei láhe ka, sest keegi meist ei viitsi veel varem üles tóusta :D
Muidu Evi kohta veel nii palju- ta abiellub 2010 aasta augusti vói septembri kuus Daniga. Olen ka kutsutud (aga mina vóin kauemaks jááda, kui teised külalised:). Vága loodan, et tegu on siiski augustiga!!
Toulouse on paras paharett, pooled potitaimed on ümber ajanud ning nóudega laamendab ka, kui kedagi láheduses pole. Váhemasti on selgeks saanud, et minu tuba pole liivakast.. Kuid sellele pole veel pihta saanud, et wc pott pole joogikauss:D
See pühapáev on meil siin mingi pisike jóulukingi páev vms. Ma ei tea, kuidas selle pühaku nime kirjtuatakse, seega ei kirjuta, aga lahe. Dani tómbab jóuluvana riided selga :P
Ning laupáeval korraldame klassikaaslastega ühele klassióele Rékale üllatussünnipáeva peo Budaörsis. Ma ütlen, et mu klass on üle móistuse vahva :)

PS: Laupáeval panengi nüüd lópuks kaualubatud paki Eesti poole teele.
JA MUUSEAS, sain tána pettumuse osaliseks. Mulle tuli eile teatis, et mind ootab postkontoris mingi kiri vms. Arvasin, et EHK keegi Eestist on mind meeles pidanud, aga ei, kus ma sellega.. Minu uus Ungai ID kaart.. Ma ei tea, mul mingi sada Ungari dokumenti juba. Aga jah, párast ongi tore neid vaadata ja Ungarit meenutada. Kreekat meenutan enda ópilaspiletiga ;)

Okei, olge ikka mónusad ja árge unustage, et elu on tápselt selline, nagu te ta ise teete :))

Jó napot!

Sain siiski veidi valesti aru sellest kooli sulgemise asjast. Nimelt praegu on 5 kooli suletud, ning kui veel 5 kooli peaks suletama, siis pannakse kóik koolid kinni.
Mu klass on lihtsalt super. Eriti armas on see, et iga kord, kui kuskil váljas káime, siis keegi kuttidest alati párast helistab mulle ja küsib, et kas ma jóudsin ikka ilusti koju ja kas kóik on korras jne ning soovivad head ööd (Isegi siis, kui kell 2 vói 3 üüsel on:D). Ma mótlen, et miks Eestis selliseid kutte pole?? :D
Toulouse paneb vahest nii hullu. Dani ópetas talle, kuidas küünte abil sáárt mööda üles ronida ja nüüd on see tal uus hobi. Niisama seisan ja siis ronib mulle sülle nii :D
6 páeva párast Inglismaale, lahe:)
Mu klassijuhataja ráákis minuga eile peale tunde. Pakkus válja, et klass jaguneb gruppideks ning siis need grupid hakkavad mulle nádala kaupa ungari keelt ópetama. Minu meelest vága hea idee :P Ning siis veel, et pean igas tunnis óppima iga páev 4-5 sóna/váljendit, mis tolle aine kohta káib. Ka see on suhteliselt hea móte.. kuigi jahh, wuhuu, óppida on veel nii palju..
Sain muidu enda esimese vene keele kontrolltöö kátte. 5 sain, óps kirjtuas veel alla, et hásti:) Olen enda üle uhke, sest vene keele óppimine káib mul siin inglise ja ungari keele kaudu. Juhhei :D Nalja peab siiski ka saama. Ainuke ópik mille ostma olen pidanud ongi vene keele oma. Teised sain raamatukogust.
Wifi ruuterit meil veel pole, aga nohh.. selle kuu jooksul tuleb:) Siiski arvan, et ei hakka eriti tihedamini arvutis káima, vb sónastiku kasutamiseks vms, aga mitte eriti palju rohkem.
Loodan, et kodus ikka kóik hásti ning, et te mulle mu vene keele kaustiku ja tabeli saadate:)
Tervist ja kallisi ;)

Veidi gripipaanikast,

Tána öeldi raadiost, et Ungaris on juba üle 500 seagrippi nakatanu, seega koolid suletakse. Vóimalik, et sain ka valesti aru- aga seda ráákis mu vanaema, kes sónagi inglise keelt ei ráági, seega kasutasime google translatorit. Veel anti koolist mulle mingid vaktsiini lehed, kuhu peavad vanemad alla kirjutama, et anda nóusolek vaktsiini saamiseks, vói siis mittesaamiseks. Sellega seoses paluksin emal vótta YFUga ühendust, sest neil on su allkirja vaja, et ma vaktsiini saaksin. Veidi segane várk minu jaoks, aga eks Eesti yfukad seletavad paremini.

PS: Koolis on tore ning tána jálle sópradega válja :P
Ahjaa, ja mu klassijuhataja kutsus mind endale külla ! :D

Tervist ja kallisi:)

Heii!

Pole siia nüüd mónda aega midagi kirjutanud. Póhjus aga on lihtne- kogu aeg on midagi teha olnud ning pole netti jóudnud.
Nii, et alustan siis kokkuvótvalt sealt, kus pooleli jái. Esimene koolinádal oli tore, saan kóigiga vága hásti lábi. Ainuke asi, mis mulle veidi probleeme valmistab on nimede meelde játmine.. noo, Kreekas olid váiksemad klassid ja nimed tundusid kuidagi loogilisemad ka.. Telefoniraamat on igasuguseid nimesid táis, aga mitte ei vii nime ja nágu kokku.. Igatahes. Reedel korraldasid mu klassikaaslased mulle siis nö "welcome party", mis oli üliarmas neist:) Kuna aga kellegi pool mingit pidu otseselt korraldada ei saanud, siis lihtsalt enamus meie klassi inimesi (kóik kahjuks ei saanud) kooli láhedal asuvasse pubisse. Niisama mainin ühe suht totaka asja ára ka- nimelt mingi tüüp (vóóras) üritas sópsi panna vói siis külge lüüa ja tegi mulle ólle válja. Ta ráákis ungari keeles, seega vastasin talle ka "Nem, köszönöm" (Ei, aitáh). 2 korda üritas, aga ma ei vótnud vastu, kolmandal korral ütles mu klassivend Benya, et ma vastu vótaks, tema ise joob. Nii tegimegi. Kui olin vastu vótnud, siis too tüüp küsis, kas ta vóib mind suudelda. Ütlesin "Nem!" ja pöörasin selja ning ónneks láks ta siis ára. Esmaspáeval Benya ütles, et arvatavasti too tüüp oli midagi ólle sisse pannud, sest tal oli párast paha hakanud ja oli oksendanud. Nojah, minust peaks ikka eeskuju vótma- vóórastelt mitte midagi vastu vótta. Kuigi jah, mul Benyast kahju, too várgendus oli siiski mulle móeldud :D
Nii, laupáeval oli YFUkate teepidu. Juhhei. Selles suhtes, et tore, nágin ka teisi vahetusópilasi ja kuulsin, kuidas neil láheb jne. Tegime küpsiseid ja niisama muljetasme ka. Ahjaa, ja host pered olid vahetusópilastest eraldi ruumis, arutasid probleemide üle. Mu ema ütles, et neil ei olnud midagi halba minu kohta öelda, ainult kiita said mind:) Kuigi jah, mis ma olen siin nüüd vaid 2,5 nádalat olnud ka :D
Pühapáev oli shopingu páev. Sain endale veidi soojemad saapad, hunniku riideid ja salli. Nüüd on nii hea soe olla kohe:)
Emalt sain paki ka kátte. See oli emm... Juba emm... 4-5 páeva tagasi ma usun. Ma tápset páeva ei teagi, sest mul on kuupáevad táitsa sassis, kui aus olla.
Ahjaaaa, kuidas ma selle pisiasja sain ára unustada, et mind pandi VENE KEELE ERIRÜHMA! :D Ja ma ei tee nalja. PALUN saatke mu vene keele vihik ja tabel mulle siia, ehk siis jagan veidi rohkem matsu :D Terve kooli peale on u 10 inimest, kes vene keelt ópivad- ja mina nimelt olen 1 neist. Nojahh, selles suhtes on hea, et tagasi tulles ei ole ma páris kóike ka ára unustanud :D Aga jah, raske on. Koolist veel nii palju, et Kreekaga vórraldes nagu öö ja páev. Kreekas olid tunnid nii lebod, vahest pinginaaber seletas midagi, mis teoksil, aga muidu oli suva, sest keegi ei vótnud kooli tósiselt, aga nüüd, kus ma olen ühes parimas Ungari koolis, siis siin ei tule selline asi kóne allagi. Mulle seletatakse peaaegu kóik ára ja pean isegi kodutöid ja inkas isegi kontrolltöid kaasa kirjutama. Vauu nagu. Aga jah, ongi vast parem, nii ópin keele ka kiiremini ára.
Ilmast veel ka. Hommikuti on siin vága tihe udu ning viimased páevad on kogu aeg selline veidi vihmane várk olnud. Umbes 6-7 kraadi sooja ka, kuigi vahepeal oli külmem ka ning sadas isegi lund.
Inglismaale sóidan 9 páeva párast. Varsti anname YFU-le ka teada, ja siis tuleb kodustele ka mingi teatis, et kas te lubate vms. Ja sellega seoses tuli mulle veel meelde, et siin mingi gripp liikvel ning vaktsiini saamiseks on vanema luba vaja, seda pidi vist ka YFU ajama.
Mul on siiani muidu kóik ikka hásti láinud, tervis korras ning probleeme pole. Aga hámmastav on see, et olen hakanud hommikuti ilma áratuskellata kuskil 7 paiku árkama :D Minu puhul, kes tavaliselt poole páevani magab, on see vága suur edusamm :D
Aga jah, selleks korraks kóik, loodan, et midagi olulist válja ei játnud ning palju kallisi ning tervisi teile!:))

Hei,

Kirjutan siis veidi enda esimesest koolipáevast Ungaris.
Hommikul sadas veidi lund ja ilm oli jube külm. Ema andis mulle óe saapad (tal ka 37 jalg), sest ta ei lubanud mul ketsidega tulla. Veel andis salli, kindad ja mütsi ning ütles, et nádalavahetusel láhme kindlasti poodi. Okei. Pidin kella 8ks kooli minema (tunnid muidu algavad 8.15), et enda klassijuhatajaga kokku saada ja praktilistest asjadest ráákida. Meie jóudsime emaga kooli 7:30 ja óps muidugi hilines... seega ta saabus veidi párast tundide algust. Ma polnud enda üllatuseks üldsegi árevil, nagu vana rahu ise. Esimene tund oli inglise keel (klassijuhataja on inglise keele ópetaja). Ma lendasin klassist sisse ja tervitasin kóiki róómsalt ja kóvaháálselt nagu mul ikka harjumuseks on, selle peale jái terve klass vaiksemaks, osad tervitasid vastu, aga kuna óps kohe ráákima hakkas, jáid kóik uudishimulikult kuulama hakates vait. No eks siis Andrea (ópsi nimi) ráákis, et teil uus klassikaaslane selleks aastaks, et ta Eestist jne. Siis istusin mingi muheda tüübi kórvale ja kóik tutvustasid ennast nime, vanuse ning tegevustega, mis neile teha meeldib. Mitte et mul midagi eriti meelde oleks jáánud, aga jamh.. :D Siis láksin klassi ette ja ráákisin jálle pikalt ja laialt endast, miks ma riiki vahetasin, Eestist, Eesti koolisüsteemist jne. Siis vahetunnis niisama ráákisime juttu. Járgmine tund oli inglise keel. Lugesime juttu mingist telesaatest ja vastasime küsimustele. Vahetunnis sain teada, et need kellega ma 2 tundi koos olin olnud, olid vaid osad klassikaaslased, et tegelikult oli see vaid 1 poolrühm... Okei. Járgmine tund oli, üllatus-üllatus... inglise keel :D Seekord siis teise poolrühmaga, et maerve klassiga kohtuks. Sama asi otsast peale. Seekord olin targem ja kirjutasin nimed ja huvialad üles. Jálle ráákisin endast ja kóigest muust. Peaks ütlema, et klassi ees esinemine on mulle juba nii rutiinseks muutunud, et mul isegi pulss ei tóuse enam esinemise párast... Mmm, kuidas selle kohta öeldaksegi- esinemise pabin, árevus vói kartus vms- táiesti kadunud. Okei, aga selles suhtes, et mu klassikaaslased on mega lahedad. Kutid ütlesid, et peaksid mulle tervituspeo nádalavahetusel korraldama. Ma nóustusin :D Nii, siis jahh. Ma olen enda klassis kóige vanem (loogish, láksin ju 11ndasse) ning elan ka kóige kaugemal. Ópetaja ütles, et kui mul inglise keele tundides vága igav on, siis ta paneb mind eksami rühma, mis táhendab seda, et arvatavasti ópin midagi uut ka, aga siis pean aasta lópus eksami tegema. Eks siis millalgi saab náha, kuidas láheb, sest tegelikult mu klassikaaslased oskavad kahjuks vói ónneks suhteliselt hásti inglise keelt. Eriti Márk- kusjuures too kutt teab Eesti kohta üllatavalt palju- nt, et Eesti pealinn on Tallinn, et see on Balti riik, lipu várvid on valge, sinine ja must (vahet pole, et ta járjekorda ei teadnud, hámmastav on ju ikkagi!).
Praegu istun muidu óega mingis kaubanduskeskuses ja ootame ema. Kasutan óe lápakat ja tasuta wifit, juhhei. Lahe koht :P
Ostsin just musta kórge kaelusega pulloveri ka:) Pea valutab veits, aga muidu jahh, olen ülimalt rahul. Kóigega ma usun.
Ja veel- mu juunior ingel vóttis minuga ühendust, ta on minust aasta vanem ja kohtume laupáeval, YFU teeóhtul. Ootan vága :)
Ma arvan, et praeguseks ongi kóik, lihtsalt kirjutage, joonistage mulle ka, et mind ikka Eesti asjadega kursis hoida.
Palju tervist ja kallisi :)

Jó napot!


Pole siia nüüd mónda aega kirjutanud, sest pole lihtsalt aega olnud aervutisse tulla. Hetkel on mul Toulouse (pildil) süles, nurrub ülikóvasti ja mángib mu salli ja juustega. Edu talle :D Neljapáeval láksin siis Virgele külla. Káisime niisama linna peal (nágime liputajat :S) ja jalutasime ka Dream Island'ile, mis oli suht tühi koht, aga nohh, váhemalt oli ilus loodus. Óhtul korraldasime niisama filmika. Reedel káisime veel koertega jalutamas ning saime linnas mu óega kokku, saatsime Virge óigesse peatusesse ning siis pórutasime Debreceni (suurlinn Ungari teises otsas). Ema ja vanaema ööbisid vanaisa venna juures, kes elab mingis sadu aastaid vanas koolis, mille ta tahab korda teha. Jóudu tööle ütleksin selle peale. Aga muidu ilus koht. Óega ööbisime kenas hostelis, sest vanaisa venna juures ei olnud piisavalt magamiskohti. Olime seal terve nádalavahetuse.
Siin on selline komme, et Halloween'i puhul káiakse surnuaias. Sellepárast tegelikult üldse Debreceni sóitsimegi, sest seal on mu perel palju sugulasi maetud. Káisime ka niisama linna peal, poodides ja kohvikus:) Mu ema ja óde ütlesid, et neil on minuga vága vedanud, sest ma ei ole mingi pirtsutav tsikk ja olen siiani tervele suguvósale vága meeldinud ning kóik on mind veel endale külla kutsunud, ükskóik millal mul ka tuju tuleb:) See on tóesti vága armas:)
Igatahes. Hmm, ahjaa kooli suhtes veel niipalju, et káisime tána emaga mu koolis direktoriga ráákimas. Lahe. Ta ráákis minuga vene keeles, midagi seesugust, et ohh, maladets, sa Eestist, ju ráágid perfektset vene keelt... :D "Njet, ja gavarju po russki otsen ploho," vastasin talle :D Loodan, et ta nüüd rohkem vene keeles ráákima ei tule :D Aga muidu vahva mees. Enda klassijuhatajaga kohtusin ka, ja muide ma láhen 11ndasse B klassi... kus káivad minust aasta nooremad inimesed, juhhei :D Mulle kingiti kooli pastakas mingi koodiga vótmehoidja (millega saan sööklas sööma minna, kui olen toidu eest maksnud) ning mingid paberid veel, tunnistus oli vist ka, aga seda ma praegu veel enda kátte ei saanud. Homme on esimene koolipáev, juhhei:D Mul on liiga vaheaja tunne peal, isegi tána kooli polnud sellist tunnet, et vohh, nüüd hakkangi siin káima. Tegelt ma pole siiani eriti aru saanud, kuidas see olema hakkab, sest mu kool asub kodust páris kaugel, póhimótteliselt Budapesti áárelinnas, sest Tatabánya koolid ei olnud nóus vahetusópilast vótma ning minu emaa sónul ei ole ka kóige paremad. Mu praegune kool pidavat vága hea olema ning seal on isegi bassein.
Nii, siis mu ema ja óde avaldasid arvamust, et ma ópin keelt vága kiiresti ning kui kóik sama moodi edasi láheb, siis vóin ikkagi vaatamata sellele, et teistest 2 kuud hiljem siia tulin, keele samuti jóuludeks suhu saada, mis minu meelest oleks vága tore :)
Nádalavahetusel on meil, yfukatel, tee pidu. Kohtun siis lópuks teiste vahetusópilastega ka :P
Emm, mis siis veel. Ahjaa, ilm on jube külm. Tuleval nádalavahetusel láhme mulle talveriideid ja saapaid vaatama. Ja siis ema lubas veel igasugu Ungari roogasid küpsetada, millega veidi rohkem aega láheb, sellepárast ta neid argipáeval ei teegi.. Jeei, mingi eriti suur söögiorgia on tulekul :D Aga jah, tore ju :)
Sóitsin tána Euroopa esimese metrooga ka. Selline váike, armas ja kollane :D
PS: Ema sa vóiksid endale maili aadressi ka teha :)
Pakki veel kátte ei ole saanud, aga sinne vóiks panna mingeid váikseid Eesti suveniire, maiustusi (Kalevi omasid ikka;), siis Ungari-Eesti sónraamat (ma sain aru, et Eesti-Ungari vist panid teele? Oleks tegelikult mólemat vaja:), siis vóiks mu talvemütsi ka saata (see beez, nokatsiga.. peaks kusagil mu toas olema...), kapist vóib vaadata mulle móned mu sallid ka saata ja siis Vana Tallinna liköör. Praegu vist ongi kóik. Oleksin vága tánulik :))
Kallisi ja tervisi teile :)

Jó reggelt!

Paar asja mis ma nüüd ára mainin, niisama vahekokkuvótteks, faktid:
  1. Mu telefoni number on+36203706423.
  2. Sain kodu vótme:)
  3. Toulouse on üliarmas.
  4. Mu hostóde abiellub enda noormehega láhima 3 aasta jooksul. Tána hommikul hakkas ta autos külalistenimekirja koostama ja ka mina olen seal:)
  5. Mulle meeldib siin.
  6. Mul pole veel kooli, aga saan selle járgmise nádala jooksul teada.
  7. Meie koerte nimed on Gin ja Tonic :D
  8. Budapestis hetkel páike pasitab, kuigi pilved on tumedad.
  9. Homme saan Virgega kokku.
  10. Mu host ema sünna on 27.juuli (Eesti emal on 30.juuli :D)
  11. Toulousel on kóht lahti, aga ónneks ei korista mina tema liivakasti:)
  12. Chara pole mu kirjale vastanud.
  13. Mul on enda toas telekas.
  14. Kodust ema tööle láheb autoga sóites 48 minutit.
  15. Tatabánya juustusaiakesed on vága head.
  16. Tsauki, selleks korraks ongi kóik :D

Jó napot!

Nii kirjutan siis veidi enda igapáevast jállegi;)
Hommikul on áratus 5:30 (ei tohi siiski unustada fakti, et hommikul Budapesti sóitmiseks vóib koguni tund aega kuluda ning ema peab tööle jóudma 7:30ks). Einestame suht kiiresti, nii et ma ei tea kuhu see aeg kulub. 6:30 tavaliselt istume autosse ja suundume pealinna poole teele. Tavaliselt ma jáán PEAAEGU autos magama, aga siiski suudan mitte und náha:)
Eile oli asjalik páev. Tulime óe ja tolle peiksiga ema töö juurde, jóime piimakohvi ja tegime aega parajaks, kuni poed lahti tehti. Ma küll ei máleta mis járjekorras, aga ostsime autole uue aknaklaasi, káisime töökojas ja lasime selle paigaldada, pangas maksime mu lennupiletid kinni, tegime mulle Pannon-iga (Ungari telefoni firma) lepingu ning káisime poodlemas ja isa poolsetel sugulastel külas. Vapsee. On ju palju tegemist. Ahjaa, mu kaasas olnud Eesti raha vahetasime ka Ungari forintite vastu... ja muideks seda saab Budapestis ainult ühes valuuta punktis teha! Nii, et enne on muidugi vaja kóik kohad lábi joosta ja alles siis internetist asja uurida :P
Isa poolne vanaema oli hásti tore vanem naine. Isa óde elas oma mehe ja tütrega ka seal. Sóime seal óhtust ning kóik tahtsid kangesti minuga juttu ráákida, aga ainuke, kes inglise keelt rahuldaval tasemel ráákis oli mu óeke, nii et tema lábi káisid siis kóik vestlused :D Ára minnes kutsusid nad mind tagasi, ükskóik millal aga tulla tahan:D
Nii, siis telefoniga on nüüd nii, et mul on mingi leping, mille kohaselt maksan 4 eurot kuus selle eest, et saan lópmatult palju enda ema ja óega helistada ja kui muid kónesid teen, siis maksan juurde. Táitsa hásti. Aga numbrit ma kahjuks ei tea :D Járgmise postituse kirjutamise ajaks uurin járgi ja siis kirjutan siia ka :P Aga muidu sain enda kasutusse óe vana telefoni, mis muuseas on parem, kui see, mis mul endal on :D
Ostsin endale teksad ka, ülirahul:) Ega mul Kreeka jaoks just eriti palju pikki pükse kaasas polnud (2 paari- ühed on sellised veits kodukad :). Igatahes saapaid káisime ka vaatamas, aga selliseid sooje polnud, seega játsin ostmata praegu. Ahjaa!! Nüüd tuli meelde, ema, palun saada mul need mustad tossu moodi jalatsid ka, sest mul pole mótet siit samasuguseid osta! Hmm, loodan, et loed seda enne kui paki teele paned... Okei. Emm, Kallile kirjutasin ka, sellest kui tore mul on ja et Chara mulle kirjutas. Ma ju ei tea kas talle öelda, et ma nüüd hoopis Ungaris mitte Austrias olen. Igatahes Kalli vastas soojade soovidega ning arvas, et vóin talle öelda, et enam Austrias pole. Pikalt ei pea seletama, aga mainida vóin. Nii ka tegin. Kirjutasin kena kirja enda host perest ja Budapestist ning ilmast, nagu ikka ;)
Arvan, et hakkangi nüüd iga neljapáev óega salsa tundides kaasas káima. Kui járgmine nádal saan teada, kuhu kooli láhen (kas Tatabánya'sse vói Budapest'i), siis selle járgi arvaatvasti otsustan ka mis ma oma ülejáánud ajaga teen. Praegu siiski veel suts vara otsustada :P
Söögiorgiad játkuvad endiselt.. Mótlesin, et peaks váhem sööma hakkama, muidu ei mahu ákki enam enda riietesse ára :D Hmm, mingis móttes veidi masendav..
Mis mulle tohutult meeldib selle vahetusaasta ja riikide vahetuse juures on see, et ma ópin iseennast paremini tundma ning olen endaga juba ülivága mina peale saanud. Tean mis mulle meeldib, millega tulevikus tegeleda tahan ning mis ma Eestisse naastes enda elus muuta tahan. Váártustan rohkem hetke, mitte ei mótle enam sellele, mis oli vói mis tuleb. See on momendi raiskamine minu meelest. Mis mulle meeletult hinge láks oli see, kui viimasel óhtul Kreekas sónumineerisin Matildaga (kohalik sóbranna), kes ütles, et mitte ainult temal, vaid tervel klassil on vága kahju, et ma ára láhen, sest kóik óppisid mind selle lühikese ajaga vága armastama ning kui ma hommikuti klassi sadasin, siis oleks justkui páike klassi astunud ja kóik róómsaks teinud. Mul ei láhe see vist küll kunagi meelest:)
Loodan, et olete kóik ikka terved ja tublid ning soovin, et mótleksite veidi enda elu peale, mis teile meeldib, mis teid róómsaks teeb. Ning mis mitte ja miks mitte.. Ning siis veel, kuidas seda muuta. Endal hakkab párast kergem, uskuge mind:)
Kallid!

Voilaa!

Alustan vabandamisega: klaviatuur sakib sajaga ja loodan, et loete midagi válja ka, mis kirjutan :D

Nii, eile oli mega vinge páev. Kőpsetasime úega kooki ja siis lúunast kuni úhtuni tegime emaga minu toas remonti (ehk várvisime seinu, méébeldasime ja niiasma tegime suurpuhastust). Seinad várvisime oranziks :D Ja mulle nii meeldib !! Veidi jamasin enda pangakaardiga ka. Kuna kasutan seda umbes nii korra kuus, siis unustasin koodi ára. Aga pole hullu, lúpuks tuli meelde ja sain raha kátte. Ja suuur-suuuuur aitáh issile, et Inglismaa reisi kinni maksad!!! :) Minek on 19.nov ja láhme alguses Londonit avastama ning hiljem Weilsi. Mu host isa ja vend elavad seal. Saan ka hobustega súita arvatavasti, nad tegelevad seal nende kasvatamisega. Farmis elab u 200 hobust! ;) Kassiga káisime tána arsti juures ka muidu. Arst kaalus ta ára- 1 kg! Teda kátte vúttes ma isegi nii palju ei pakuks :D Pesime ka teda tána. Ning ahjaa, nőőd kui mu toa seinad kuivanud on pakkisin asjad lúpuks lahti. Normaalne, 2 kuud peale Eestist lahkumist pakin alles esimest korda kohvri korralikult lahti :D Ja mu host pere on tohutult hoolitsev. Kogu aeg kősivad, ega mul kőlm pole, vúi, et kas ma sőőa tahan jnejnejne. Tána helistasid Virge vanematele (teine vahetusúpilane Eestist, kes samuti Ungaris on, elab Budapestis), et kas talle sobiks minuga mingi páev kokku saada. Ja mul on selline tunne, et mu host ema muud ei teegi, kui kőpsetab, teeb sőőa ja peseb núusid. Kősin kogu aeg, kas ma saan aidata, aga ta ikka naeratab, et ei, pole vaja. Ahjaa- ja veel! Nad sildistasid púhimútteliselt pool kééki nende kollaste márkmepaberitega ára :D Ja kúik minu párast :D Nendele paberitele kirjutasid nad ungari keelsed súnad ning kleepisid need esemetele, mida need táhendavad. Ehk keele úppimine láheb suht ladusalt. Kiiremini kui kreeka keel. See on lihtsalt nii naljakas- mina ráágin nendega inglise keeles, vahest pillun kogemata kreeka ja eesti keelseid súnu vahele, mu úde ja ema jahvatavad púhiliselt ungari keeles vastu. Úde valdab veidi inglise keelt, temaga ráágime púhi asjad selgeks ning kui ema tahab midagi vahele éelda vúi lisada veel juurde teeb ta seda saksa keeles :D Koomiline, aga pole hullu, siiani oleme hakkama saanud ning usun, et juba paari kuu párast, kui samamoodi edasi láheb ungari keelele őmber lőlituda :P Aga siiski palun saatke mulle súnaraamatud ka, sest kodutéid tahaksin siiski őksi teha ja neid mitte pidevalt tüüdata, et mis see vúi teine asi táhendab.
Kavatsen peagi saata kodustele paki ka. Ma ei tea tápselt millal, aga varsti. Saadan siis digika ka, mis omadega perses on :) Palun viige see garantiisse ja saatke see tagasi, kui korras on. Mu host úde lubas mulle enda oma laenata seniks, aga ma ei tahaks vága tüliks olla.
Ja toidud! Jálle júuan selle teemani :D Kui nad mind aasta lúpuni nii nuumavad nagu praegu, siis kardan, et te túesti ei tunne mind párast ára :D Nad reaalselt teevad iga páev kolmekáigulisi toite ning séévad suht 24/7. Vau, mul saab juba eelroast suht kúht táis, aga no viisakuse párast punnin őlejáánud ka sisse ja siis on see tunne, mis mul praegu on. Kúht on liiga táis. Ja kui Annely seda praegu loeb, siis see on palju hullem, kui Chara juures :D

Igatahes palju kallisi teile kúigile!
Ning erilised tervitused Annelyle, et YES-ini enda pere juurde jáád! :)

Sziasztok!

Nii. Vauu. Lahe! :D
Olen nőőd oma Ungari kodus. Eile káis perre sulandumine nii umbes minutiga (see oli see aeg, kui me tutvust tegime :D). Ema vúttis mu kohvri, úde punase suure úlakoti ning minul ei jáánud muud őle, kui enda lápaka kotti tassida. Láksime autosse ja súitsime just ára, kui Gabo helistab ja őtleb, et unustasin enda nahktagi maha. Egas midagi, ots őmber ja tagasi. Kui jaki kátte saime, súitsime úe tantsutundi. OMG! Saate aru, niiiiiiiii laheeee!!!!!!! :D Mu pere oli ostnud mulle eesti keele úpiku (selle múttega, et saan hoopis ungari keelt selle abil úppida :D), aga see pole siiski eriti hea. Veel kinkisid nad mulle Ungari kohta suure raamatu, inglise keeles. Őliarmas neist :) Igatahes tantsu tunnis tuli mingi tőőp minuga ráákima (seisime alguses emaga seina ááres ja uurisime toda úpikut) ning kui kuulis, et ma eestist, őtles, et teab mingit eesti vúistlustantsijat vms. Siis kutsus tantsima. Tuli válja, et too tőőp oli tantsuúpetaja, aga lihtsalt parasjagu ei andnud tundi, vaid tuli vaatama, kuidas noorema poolne tőőp tundi annab. Mingi hetk pidi ta ára minema ja siis sain endale tantsupartneriks tolle noorema kuti, kes tundi andis. Ehk me olime see paar, kes teistele ette tantsis. Nii hea, et ma mitmel tantsukursusel káinud olen. Őhtegi valet sammu ei teinud :D Olen enda őle uhke ning too tőőp őtées ka, et vága hea :D Loodan, et ehk saangi seal koos oma úega káima hakata. Mulle vága meeldis.
Párast láksime auto juurde ning avastasime, et váike klaas oli sisse léédud.. Jamasime politseiga. Midagi ára varastatud ei oldud, aga politseisse oli ikkagi vaja helistada. Seda lihtsalt on vaja teha siin Ungaris.
Súitsime hiinakasse sééma ning párast poodi sőőa ostma ja siis koju. Koertel on lahedad nimed : Gin ja Tonic :D Kassi nimi on Toulouse ja ta on niiiiiiiiiiiiiii pisike ja niiiiiiiiiiiiiiii armas. Konkreetne karvapall.
Oi. séék sai valmis ja pean sééma minema, teinekord kirjutan vast edasi siis.
Igatahes lőhidalt: Pere on super, tána káisime ka vanaemal kőlas ja nágin őlejáánut peret. Siiin on tavaline 3káigulised séégid. Ja nad muretsevad kogu aeg, et mul ikka kúht táis oleks jnejnejne.
Okei, ma nőőd túesti láhen, Tsauu :))

Szia!! Palju únne sőnnipáevaks, Merike!!

Kohalikud tervitused Budapesti Ungari YFU kontorist :D Niiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii laheeeeeeeeeee!! Okei, ma ei tea isegi kust otsast alustada, seega alustan pere infost jállegi :D
Láhima poole tunni jooksul tuleb mu host ema mulle járgi ja láheme koju!
Nad teevad remonti kodus ja ma saan ise valida, mis várvi toa seinu ma endale soovin! :D Mu úde káis 2005-2006 ő.a Saksamaal ning vend káis 2007-2008 ő.a Tais vahetusúpilasena:D Siis mu pere on vága soojasődamlik ning nad olid isegi káinud poodides, et mulle kingituseks ungari eesti vestmikku osta, aga nad ei leidnud seda. Siis, toakass pidi absoluutne sődametevallutaja olema, pidi vága pisike veel olema. Mmm, appi, mulle jagati nii palju infot, et mul polegi enam meeles kúik :D Gabo (Gabriela- kohliku yfu téétaja) ráákis mulle kuidas Ungari YFU téétab ning őritustest ning úpetas veidi keelt ka. Sain 3 harjutus vihikut téélehtedega, mille pean őksi ára tegema, vajadusel muidugi vúin abi ka kősida, aga see selleks, et keel lihtsamalt tuleks. Iga kuu tuleb táidetud vihik ára saata, ja siis selle asemel saadetakse uus asemele. Hea sősteem! Siis hmm, ahjaa. Siiatulek Viinist oli rongiga ja kestis vaid 3 tundi. Súin Ungaris juba kohalikku kohukest ning pannkooke sokolaadiga ning pizzat singi, juustu ja maisiga(see pizza jái siiski haledalt alla Kreeka omale, aga pole hullu, kőll ma siin veel palju muidki asju proovida júuan) :P
See klaviatuur on hoopis midagi muud, kui see, millega harjunud olen. Kreekas ja Austrias oli ka veits erinev, aga no siin on táhtede asetus isegi teistsugune osadel táhtedel ja siis ma otsin neid taga.. :D
Aga ma olen áármiselt elevil juba :D Ahjaa, Chara kirjutas mulle kirja ka. Kősis kuidas láheb Austrias (khmm, ma ei tea, kas őtlen talle, et nőőd hoopis Ungaris olen, vúi mitte) ja, kősis ka kuidas Annelyl láheb. Ma pole talle vastanud veel. Ei tea mida vastata. Tegelikult ma ei tea Annelyst ka veel midagi, nii et jamh.
Aga muidu Ungarisse júudes oli nii hea áratundmisrúúm. Burger King oli suht esimene asi, mis silma hakkas, kui rongijaamast váljusime. Mul on veel táitsa meeles, kuidas Stinaga seal séémas káisime eelmine kord. Doonao on ka kena ja siinne kontor asub túesti ilusa koha peal. Vaatan praegu aknast válja júele ja linnale. Kaunis,kaunis, kaunis :P
Mmm, páikest ning rúúmu nii sődamesse, kui silmisse. Mina olen igati rahul. Loodan, et teiegi ;)

Szia!

Hetkel on minu asukoht Austria YFU kontor. OMG, niiii lahe! Ausalt, käsi südamel v+in öelda, et hakkan vabatahtlikuks!! Aga jah, ma siis asun asja kallale. SAIN PERE KOHTA INFI!!!
Mu ema nimi on Edit Èva, ta on raamatupidaja. Isa nimi on Ferenc, ta on automehaanik Inglismaal. +e nimi on samuti Edit Éva (ma ei tea miks, aga on sama nimega..) ning ning mu venna nimi on Attila ja ta +pib Inglismaal. Isa ja vend tulevad suuremate pühade paiku Ungarisse, muidu on meil Tatabànya´s suur maja. Mul on enda tuba. Linnas elab u 75 000 inimest. Perest keegi ei suitseta, 2 +uekoera ning pisike toakass.
Infot Tatabànya kohta: k+ige tähtsam vaatamisväärsus on Mari Jàszai Theatre, sauti ka The Turul monument, mis on Euroopa suurim linnu kuju. Samuti asub seal lähedal Tata, kus on ilus järv ning keskaegne loss ning ka The Szelin Cave. Mainimisväärne pidavat olema ka jalgpalli tiim, mille nimi on TBSC (aastast 1910) ning käsipalli tiim Tatabànya Carbonex KC.
Ahjaa, mul on ka aadress juba teada!! See on:

VERES family
2800 Tatabànya
Szent István u. 150
Hungary

Nii palju siis selle kohta.
Viinis on väga lahe. Metroo v+rgustik on kaarti kasutades juba päris selgeks saanud. Eile käisime Carmeni ja Evaga linna peal nii vaatamisväärsusi vaatamas, kui ka veidi poodlemas. Midagi eriti asjalikku ei saanudki, aga ostsin ühed üliarmsad roosad fliisist sokid (ühe euro poest kusjuures;). Mmm, ahjaa, mu digikas on totaalselt otsad andnud. +nneks saan praegu Carmeni digikat laenata, aga selles suhtes, et kavatsen Ungarist varsti ka Eestisse paki teele saata, m+nede suveniiride ja Merikse sünnipäeva kingiga. Kuna ma ei tea, millal järgmine kord arvutisse v+i +igemini internetti saan, siis soovin juba ette ära (kuigi mulle ei meeldi eriti ette soovida): Palju +nne sünnipäevaks kallis Merike!!! Ja palju kallisi ka!! :)
Ahjaa, praegu juala huupi meenus, et eile kui YFU kontorisse tulime, siis käisime ka veidike linna peal asju ajamas. Näiteks panime 323 kirja posti :) Austria YFU töötab Eesti omast veidi erinevalt, aga lahe, et saan siin olla, näen erinevusi. Kreeka oma oli ka teistsugune.. aga seda siiski veidi teises m+ttes. Igatahes.. LAHE!!
Osalt ei j+ua homset ära oodata, kuid samas mulle väga meeldib siin. Olen juba nende m+ne päevaga, mis ma siin veetnud olen, väga ära harjunud. Ma kohanen t+esti ekstreemselt kiiresti.. Oi-oi-oiii.. Niiii lahe. Arutasime kusjuures Evaga minu vahetusaasta üle. Me leidsime, et mul on arvatavasti üks läbi aegade huvitavamaid vahetusaastaid, sest mul on suht palju seiklemist ning mitu erinevat riiki.
Kusjuures, selline veidi totakas asi on ka, et tahan kogu aeg kreeka keeles lauseid pilduda. Et nagu, täna kui hommikul tulin just loengust välja, tuli mingi tsikk minu juurde ja küsis midagi saksa keeles, tahtsin talle nii väga öelda "Miláte angliká, parakaló;"
Nii. Kokkuv+te: LAHE! Homme Ungarisse ning täna veel Viini avastama :P
Päikest, kallisi, ning minuga k+ik parimas korras (tiba nohune, aga see pole oluline :D)
Olen nüüd Austrias. Juhhei! Elan koos Carmeni (18.a) ja tema isaga Viinis kahekorruselises korteris. Jagan Carmeniga tuba ja ta on tõesti väga tore tüdruk. Austrias on elu kerge vastand Kreekale. U 2 kuud Kreekas ja siis laksust Viini, annab kergelt tunda küll. Aga ma olen ikkagi rahul, igatsen vaid Kreeka sõpru. Kuid nohh, Eesti sõpru igatsen ka, nii et elab üle, küll ma siin ja Ungaris uued leian :P
Sõit Volosest Viini tundus lõpmatuna. Kõigepealt võtsime takso, et bussijaama saada, sealt loksusime bussiga 4,5 tundi Ateenasse, kust võtsime liinibussi, millega loksusime 45 minutit lennujaama. Seal ootasime paar tundi ja sõitsime veel lennukiga 2,5 tundi.. ja kohale jõudes oli KÜLM :D Meenutab täiega Eestit ja külma karedat sügist, nii mõnna :D Riiete osas on ainuke probleem.. Aga usun, et selle saab lahendatud:P
Täna käisin Carmeniga koolis kaasas. Ta õpib ülikoolis juurat. Käisime kohalikus kolmekorruselises mäkis söömas :D Eile tegime nendega õhtusöögiks kõrvitsa (ma mõtlesin 2 minutit seda eesti keelset sõna-alguses kirjutasin inglise keeles üldse, omg... :D) suppi ning täna tegime sealiha riisiga. Nad reaalselt kokkavad iga päev kokaraamatu järgi! Ja neil on siin selline asi nagu kõrvista õli. Topivad seda kõikjale.. nagu kreeklased kasutavad oliivi õli. Ja mida eestlased kasutavad? Taimeõli? :D
Igatahes, neljapäeva hommikul 9:45 põrutan siis Budapesti, kus mul tehakse paari tunnine Ungari tutvustus ja siis tuleb mu host ema mulle järgi, olen õhinas :D
Homme läheme niisama linna avastama ning ka kohalikku YFU kontorisse. Lahe, ootan homset, tänasest olen juba nii väsinud, et lähen pärast pesu suht kohe magama ka. Netti ma arvatavasti nii pea enam ei tule, vb Ungaris olles alles. Aga minuga kõik ok, nii et muretsemiseks pole põhjust.

PS: Palun ostke mulle juba hunnik Eesti maiustusi ning Eesti-Ungari, Ungari-Eesti sõnastikud valmis, sest kui aadressi saan, siis palun pange pakk spurtima! :)

Palju kallisi ja tervist!

Viimane õhtu Kreekas

Raske on kirjeldada, mida tunnen. Osalt on meeletult kahju lahkuda. Mul on siin tõeliselt head sõbrad tekkinud, kes KÕIK tahavad, et jääksin. Paljud tahavad Eestisse mulle külla tulla ning nõuavad, et ma Kreekasse naaseksin. Lubasingi seda teha. Augustis, aga ma ei tea kas see või järgmine aasta, eks näis kuidas mul rahadega saab olema:) Igatahes, Täna, eile käisime sõpradega igal pool väljas ja nii tore on olnud. Pole üldse sellist tunnet, et ära läheks. Nagu üldse ei ole, seepärast ka hüvastijätud on minu jaoks kuidagi mitte midagi ütlevad ja tavalised.. Kuigi jahh.. let´s face it, ma hakkan neid väga-väga meeletult igatsema. Nii, aga samas positiivsest küljest vaadates ei jõua ma kohe üldse homset ärasõitu oodata! Mõelda vaid, et vähem kui 12 tunni pärast istun juba Volos-Ateena bussi peal ja loksun lennujaama ning uue huvitava saatuse poole. Ma usun, et ei pea seda valikut kahetsema. Ja pealegi, elu ongi liiga lühike, et midagi kahetseda;) Oehh, mind valdavad ikka nii vastakad tunded. Ikka uuesti ja uuesti.
Okei, kell on nüüd pool 12 ja hommikul vara vaja tõusta (kell 5). Selles suhtes, et kahtlen sügavalt, kas ma nüüd kohe magama jään, aga vähemalt üritan vaikselt selle poole.
Päikest ja kallisi:)

Kalispera!

Nii, eilne päev oli suhteliselt õudusunenägu. Võin käsi südamel öelda, et minu elu pingeliseim päev. Õnneks on aga nüüd uus päev, kaasas naer ja rõõm. Chara on nüüd meie lahkumisest teadlik ning asi lahenes ootamatult rahulikult. Kartsime Annelyga, et äkki on see vaikus enne tormi, aga praeguseks ma isegi ei usu seda enam. Ju siis ikkagi joppab :) Koolis ütlesin paarile sõbrale, et kolin teise riiki. Rõhutan sõna paarile: Maro, Maria, Ioana, Mahos ja Vadinos. Ja siis paari tunni pärast olid muidugi kõik teadlikud.. :D Vadinos oli lihtsalt kurb olnud ja tahtis teistega infot jagada. Kuigi jah, ega ma ei öelnudki, et ei tohi rääkida (v.a tüdrukutele, sest tahtsin tervele klassile korraga reedel öelda, et kõik korraga ära seletada ja vältida korduvaid küsimusi ning ei osanud arvata, et kutid lobamokkadeks osutuda võivad.. kerge fail, eks :D Meessoost isikud on tegelikult need kõige suuremad klatšimoorid , nagu praktika on näidanud:D). Igatahes homme tahavad põhimõtteliselt KÕIK minuga välja minna ja midagi teha. Ei kujuta küll ette, kuidas me kõik ühte kohta ära mahume ning kuidas ma kõigiga suhelda jõuan :D No eks siis homme saan sellele vastuse.
Siis mulle meeldib siin 1 tüüp. Mõtlesin, et ütlen talle ka, sest ega mul midagi kaotada polegi. Sain huvitava asja teada, nimelt ka mina meeldin talle väga. AGA (miks peab alati mingi aga kuskil olema? :D[trummipõrin]) tal on tüdruk olemas :D Aga mul on hea meel, siis mul pole kahju ära minna.
Lahkume Annelyga pühapäeva hommikul. Läheme Ateenasse ning siis kolme paiku põrutame Viini. Ja siis sain Stina käest sain sellise huvitava fakti teada, nimelt ma kolin Ungaris Tatabanya´sse. Ta oli täna YFU kontoris käinud ja Kallilt uurinud. No selles suhtes, et tore. Sain ka veidi rohkem infot pere kohta :D
Aga jah, praegu on meeletu pinge langus. Käisime Annelyga poodlemas, ostsime suveniire. Hmm, mul on selline kahtlus, et Eestisse tulles neist eriti palju midagi järgi ei ole, aga küll ma tulen veel Kreekasse tagasi ka :P
Ahjaa, mu klassikaaslased lubasid mulle Eestisse lähi aastatel külla tulla (realistid nagu nad on, lubasid enne raha koguda:). Ja siis lubasin neile, et tulen kindlasti veel külla ja teeme palju toredat koos. Pakuti veel selline huvitav asi välja, et võiksin järgmise aasta augustiks Kreekasse sõita, elaksin Racheli pool ning siis käiksime kõik need kohad läbi, millest mulle räägiti jne. Päris hea plaan, eks näis, mis saab.
Ahjaa, Charaga seoses veel see, et ta isegi tegi meile hüvastijätu kingid. Saime Kreeka YFU t-särgid, 3 plakatit, mingi küpsise, väikese raamatu Volose kohta ja cd Kreeka turisminduse kohta. Armas minu meelest:)
Arvan, et inimesi hakkan igatsema, kuigi samas on kergendus, et saan Ungarisse ning tõeline host pere on ootamas:)
Palju kallisi, päikest, tervist ning positiivsust kodustele, yfukatele ning teistele toredatele karvapallidele, kes viitsivad mu blogi lugeda ;)

Ma ARMASTAN enda elu!!! :)))

Elu on nii ilus ikka, kas pole?!
Okei, alustan siis tänase päeva algusest, muidu ei pruugigi aru saada :D
Hommik. Täitsa tüüpiline hommik (kui välja arvata see, et me enne kella kooli jõudsime:D), AGA siis tuli välja, et OHHOOO, meil polegi tunde vaid märgiti puudujad ära ning siis terve kooliga paralleale kohvikutesse! Super äge oli. Käisime oma suure pundiga frapet joomas, souvlakit söömas ning ostsin endale kohustuslikud palvehelmed. Mitte, et ma väga palvetaks, ei ma olen ateist, aga lihtsalt siin on need kõigil ja pealegi need väga ilusad. Igatahes, pärast käisime Annelyga poode kammimas, et Kreeka suveniire muretseda. Midagi asjalikku peale postkaartide ei leidnudki. Nagu kammoon, kas terve Volose peale on tõesti vaid 1 suveniiri pood?! Okei, mul on veel veidi aega..
Kodus olin just oma mani- ja pediküüriga ühele poole saanud, kui helistas Kalli... APPI, mul oli niiiiiiiiiiii meeeeeeletult raske end vaikseks sundida ja mitte kilgata. Seda mida ta rääkis, ma siia ei kirjuta :D Piinan teid teadmatusega, hahaa :D Ei nohh, nali naljaks (kusi kaljaks, nagu Annely kogu aeg ütleb:D). Tegelikult on asi nii, et laupäeval on Ateenasse sõit. Ööbime mingis hostelis, ma oletan. Mõtlesime Annelyga enda Kreeka õpilaspiletid käiku lasta ning käia näiteks Akropolis ära või siis niisama vaatamisväärsusi avastamas. Pühapäeva hommikul põrutame Viini, kuhu jään 3-4 päevaks, ning seejärel rongiga Budapesti. Seal saan perre, kus on ema, isa, õde (1988), vend (1990), toakass ja 2 õuekoera. Isa ja poeg elavad Inglismaal, seega hakkan koos ema ja õega elama. Nad sõidava iga argipäev Budapesti, kes tööle, kes õppima. Seega on loogiline, et ka ise lähen Budapesti kooli. Novembris sõidavad ema ja õde isale ja vennale Inglismaale külla, lähen arvatavasti kaasa ka. Igatahes olen praegu ülirahul endaga, ja loodan, et teie ka:)
Päikest ja kallisi!

Hou-hou-houu


Nonii, asjad läksid just väga keeruliseks. Kes asjadega rohkem kursis, kui mul siin blogis kirjas on, teavad minu ja Annely lepingu muutmisest ja väikestest probleemidest.. Igatahes, neid tuleb aina juurde. Samal ajal, kui Annely oma inglise keele tunnis oli, tuli Chara minuga rääkima. Pakkus välja, et me ei peagi endale nv-ks peresid otsima, vaid sõidaks mingi Prantsuse kooli rühmaga Ateenasse kultuuri avastama, hind oli muidugi ka päris krõbe, aga siiski. Mingi elu võimalus vms. Lisaks pakkus ta mulle välja, et võiks mulle KREETAle pere leida. Hehee, kui sinisilmne Maret Kreekat avastama tuli, mis oli neiu salajane suurim soov :D Kuid siiski, olen veel kahe jalaga maa peal. Nimelt elab Kreetal Chara TUTTAV. Ukraina naine, kes peab kasukate ja nahast toodete poodi nii Kreekas kui ka Moskvas. Naine räägib puhast kreeka keelt ning tal on kreeklasest mees, 20 aastane tütar, kes Miamisse õppima saadetakse ning poeg, kes käis ka mingi õpilasvahetuse programmi kaudu USAs vms, pidas 2 kuud vastu, nüüd on kodus tagasi.
Toredad ideed küll, aga mul oli nii paha-paha Charaga sellest rääkida. Nagu valetaks otse näkku või ma ei tea. Kuidagi ülisitt tunne on sees. Vahest mõtlen, et olen liiga heatahtlik ning aus inimene, südametunnistus on tänapäeva ühiskonna jaoks ikka liiga ülearenenud. Lihtsalt viimasel kahel päeval on ta palju normaalsemaks muutunud. Siiski, praktika on näidanud mulle siinset tõelist elu. Nv tundub veel kaugel. Siiski ootan seda, sest suur seiklus ootab veel ees.
Muud huvitavat. Siin Voloses on praegu Tallinna ilmas 8x soojem. Nimelt meil on siis 24 kraadi ja pimedaks läinud juba, teil hetkel 3 kraadi ja sajab. Edu, kummikud jalga ja kärab küll:) Täna mu klassiõed küsisid, et kas ma hakkan mustaks minema (nad pidasid seda silmas, et kas ma käisin nv-l rannas, sest lõpuks hakkas päike peale ka). Olen osadest oma klassikaaslastest juba pruunim ja see teeb mulle isegi suts nalja. Eile tegin endale väiksed punupatsid ja kinnitasin need taha krunni, Alexander ütles, et näen välja nagu "Greek godness" (kreeka jumalanna) ja minu meelest oli tal õigus :D
PS: Leidsime õhtul jalutades täiesti suvalt mingi poe, kus oli Eesti lipp, seega, pilt ka sellest, sest seda tuli iga hinna eest jäädvustada! :D
Päikest teile kõigile,
Teie Päikesest ärakõrbenud neiu Maret.

Aloo

Pole ammu kirjutanud, aga ega tegelt midagi väga suurt või põnevat polegi juhtunud. Muidugi võite juba arvata, kas olen peres. Loomulikult mitte, ikka veel. Nojah, nii Kreeka lihtsalt... Kui Annely vanemad olid Eesti YFU-ga ühendust võtnud, siis "hakkas Chara justkui tegutsema" ehk eikuskilt ilmusid 2 pere välja, kes mind hostida tahtsid. Imelikul kombel pole juba nädal aega kummastki perest juttu olnud..
Aga jah, sündmustest siis.. eem, käisime mingi päev rannas, kus tutvusime Erasmuse vahetusõpilastega, kes meid vahetusõpilaste peole kutsusid. Läksimegi laupäeval sinna. Väga tore oli:) Ahjaa, pidime tegelikult reedel Metheorasse (väga ilus koht mägedes, kus meil pidi orientatsioon olema, mida meil ei olnud) minema, aga ei läinud. Hommikul tibutas ja teed pidid väga libedad selle tõttu olema.. Pidime laupäeval minema, aga lubas sadu, mida ei tulnud.. Ühesõnaga Metheoras jäigi käimata.
Muidu oleme viimastel päevadel Annelyga ikka ujumas käinud. Vesi on mõnusalt soe ning õhutemperatuur on pea alati 25-26 kraadi. Päike paistab. Mõnus.
Täna oli mul valikaine tunnid. Olin joonestamise valinud. Tase on nii "kõrge", et ma ise ka ei usu. Nimelt me joonestasime 20x20 cm ruudu, mille jagasime omakorda 1 ruutsentimeetristeks ruutudeks. Hmm, ma tegin selle töö üliaeglaselt ja korralikult poole tunniga ära, ülejäänud poolteist tundi kuulasin iPodist muusikat ja mängisin Solitairet. Milline ajude pingutus. Loodan, et üle ei pingutanud :D Ei, noo, aga tegelikult teeb see mulle nalja, eriti pärast TTG tehnilise joonestamise kursust. Tase just eriti võrreldav ei ole :D Ahjaa, esimene kehka tund, kus ma kaasa ka tegin (siiani teine kehaline, esimesel korral ma ei teadnud tunniplaani ning mul polnud riideid). Seega, tunni alguses jooksime 5 tillukest ringi ning siis tunni lõpuni mängisime võrku, aga kuna inimesi oli nii palju, siis mängisime vahetustega. Ülimalt lebo. Kuna Ioanal on põlve vigastus ning ta ei tohi praktiliselt mingit liikuvat sporti peale pinksi mängida, siis nad läksid Siliaga (kellel polnud riideid) välja istuma. Liitusin mingi hetk nendega ja lobisesime niisama :D Ma tõesti ei kujuta ette, mille eest siin hindeid saab. Muuseas, siis ei ole mitte 5 palli süsteem hinnetel nagu Eestis, vaid 20 palli süsteem. Nojaa, igaühel oma. Hollandis on ju üldse 10 palli süsteem. Mäletan, kui ma kunsti tunnis seal 8 sain ja pettunud olin :D Olid ajad, olid majad. Peaaegu aasta tagasi juba.

Ja veel. Mu telefoni number on siiski kreeka suunakoodiga, ülla-ülla, nii et see on: +30 698 321 5325

PS: Ema, mul on sulle palve ja kuna ma su maili ei tea (arvatavasti sa isegi ei mäleta seda enam) kirjutan siia. Väga täpselt ei taha seletada, aga küsi Merikselt Kadi kohta. Olen millegi pärast suhteliselt kindel, et ta "unustas" sulle kindlasti rääkida:) Nii, et ma lihtsalt tahan, et sa Kadiga räägiksid millestki, Merike seletab täpsemalt miks ja milleks. Aitäh.

Päikest!
Lihtsad kiired uudised: Chara just rääkis minuga tsipa pikemalt. Nii ja siis asjad on nii, et praegu on 2-3 peret kes mind hostida tahavad. Mu inglise keele frotesterio omanik ja õpetaja, ballettikooli omanik ja õpetaja ning ma Agria pere suhtes väga aru ei saanudki. Ehk siis lahe. Chara saab pühapäeval õpetajatega kokku ja kutsub ka veel 2 õpetajat Zagorast, et Annely saatuse üle arutada vms. Igatahes arutasime Charaga asja ning me mõlemad leidsime, et mul oleks parem Volosesse jääda, kuna mul on siin juba palju sõpru, käin mitmes trennis ning olen juba ümbrusega harjunud. Ise loodan veidi rohkem tolle inka õpsi juurde minna, sest tean teda veidi paremini ja pealegi ma ei ole kindel, kui kaua ma balletiga tegelen veel. Käis peast läbi selline tore mõte, et äkki lähen hoopis salsa tundidesse. Veidi rohkem minulik vast. Ja siis kui too tantsuõpetaja mu host ema oleks, siis oleks tsipa imelik talle öelda, et ou, kuule, ma ikkagi mõtlesin, et see pole minu jaoks ja hakkan hoopis teist stiili tantsima. Inglise keelega on kergem, seda ma teen nkn aasta lõpuni, sest tahan eksamit teha. Kusjuures mul tulevad mingid vaheeksamid ka. Ja need pole üldsegi lühikesed.. :D Aga jah, see selleks, lähen nüüd magama,
Kalinihta

Ciao,

Lõpetasin täna Tele2-ga lepingu ära, seega kasutan nüüd vaid Kreeka telefoni numbrit, mis on: 698 321 5325 Mingit suunakoodi minu meelest isegi vaja ei ole.. Hinnaliselt ka vahet pole, lihtsalt siis ma ei pea kahe kaardi eest korraga maksma.
Nagu üldiselt teada, siis mulle meeldib tantsida. Okei. Kas siis peotants, või mingisugune showtants.. Aga kes oleks osanud ette kujutada mind klassikalise muusika saatel jalga viibutamas ja piruette tegemas.. Jah, tegelikult isegi mina mitte, kuni eilseni. Nimelt ma käin nüüd balletti koolis :D Jah, ma ei aja jama :D Tantsime põhiliselt balletti, kuid miksime seda ka jazzi, londoni ning modernse stiiliga. Ühe tantsutunni pikkus on 2,5 tundi. Seal on muidugi mõista vahepaus ka. Ahjaa, ja see toimub 4x nädalas :D Muhahaa, eile kui ma kuskil 22:15 pärast tundi koju jõudsin olin suht laip valmis ning räme unekas oli ka. Igatahes muutun iga päevaga kindlamaks, et proovin siin maailmas veel palju igasugu erinevaid asju ära.
Koolis on siiani tore. Ainsad mitte nii toredad tunnid olid rühmatunnid, olin matemaatika, biokeemia, keemia, füüsika ja elektroonika rühmas. Lihtsalt maruigav oli seal. Aga tänasest on isegi rühmatunnid toredad, sest vahetasin rühma ning nüüd õpin ancient-greek´i (vana/iidne kreeka, või kuidas seda nüüd tõlkidagi.. eesti keel hakkab vaikselt lonkama :D) , ladina keelt ja ajalugu. Nii, mis veel... aa, aasta lõpus teen inglise ja kreeka keeles eksami. Ning kui need ära teen siis saan mingid diplomid, mida tunnustatakse kõikjal Euroopas. Päris lahe, Chara soovitas teha, sest CV-le pidi boonupunkte andma:)
Sain just enda nö õpilaspileti kätte, millega saab bussiga poole odavamalt sõita. Muidugi v.a nädalavahetusteti ja pühadel.. Ehk siis mul on sellest meeletult kasu :D Aga nohh, vähemalt jääb mingi Kreeka dokument mälestuseks.
Kuna siin on kõigil mingi hull gripikartus, siis pidime frotesteerios kõik endale anti-septiku desinfitseeriva vedeliku muretsema. Ajasin seda poodidest taga (kust soovitati otsida), kuni lõpuks andsin alla ja läksin suvalisse apteeki, kust kohe sain ka. Wippii.
Keel areneb üliaeglaselt. Igapäevane vestlus on juba nii pealuu sisse kulunud:
"Dikànis?" (kuidas läheb?)
"Kalà, efharistò. Esi?" (Hästi, tänan. Endal?)
"Kalà"
"Oreo" (lahe/tore)
Iga hommik teen selle vestluse järjest umbes kümne inimesega läbi. Jai hoo! :D Eestisse tulen, siis hakkan ka kreeka keeles küsima, kuidas läheb, nii harjunud juba. Ja see põse musitamis teema on nii nakkav. Iga kord kui mingi hea sõbraga kokku saad või hüvasti jätad, siis kummalegi põsele vähemalt 1 musi.
Reedel ja esmaspäeval kreeklastel kooli pole. Sest on presidendi valimised ning koolid on valimis asutused. Nagu ma üldse kreeklaste suhtumisest või arvamustest aru olen saanud, siis poliitika on jama. Poliitikud raiskasid enamuse 80ndatel aastatel Euroopa Liidust teede ehituseks mõeldud raha ööklubide ehitamisele ja seega teid ehitavad nad veel siiani. EL nõuab nüüd riigilt raha tagasi, seega kõik põhimõtteliselt, mida praegused kandidaadid teha lubavad on valed, sest neil reaalselt pole tegutsemiseks raha. Ja üldse poliitika pidi väga rämps ja suhu kukkunud olema.. nagu ka koolisüsteem. Poed on ka siis väga tobedalt lahti. Sellest ma vist kirjutasin ka kunagi enne juba, nii et ei hakka üle kirjutama. Ja siis telekanalid pidid ka jama täis olema.. Vot. Kui küsisin, et mis selles riigis üldse head on, olen teada saanud, et kuritegevus on väga madal ning väga laste ning vanurite sõbralik maa. Kõik on sõbrad ning kellelegi liiga ei tehta. Mis ka on tõsi. Randa minnes võib rahuliku südamega enda asjad ilma järelvalveta jätta, sest keegi REAALSELT ei varastagi. Midagi mitte Eestilikku. Mäletan veel, kuidas mai kuus mul koolist mp3 pihta pandi. Lukus garderoobist.. Lapsed ja vanavanemad kaasatakse ka igale poole, kuhu vähegi võimalik. Vanadekodudest polegi ma siinmail veel kuulnud. Nii et, on häid kui ka halbu külgi. Kokkuvõtvalt mulle siiski meeldib:)
Muide, meil siin 28 kraadi sooja ja päikse kiiskab ning kui ilmateade ei luiska, siis teil on seal Tallinnas praegu 8 kraadi ja sajab.. Tunnen kaasa :D Kuigi tegelt veidi igatsen ka. Liiga palav on, ilma konditsioneerita on päeva ajal raske olla.
Aga nüüd tuli küll piisavalt pikk postitus, nii et tänaseks kõik. Õhtul on mul veel frotesterio ka :p
Adio

Holaa!

Nüüd on siis sellised lood, et elu siin hakkab omale kohale loksuma. Sain ka lõpuks aadressi teada:
Chara Philippitzi-Lockwood
P.O.BOX 1289
Central Post office Volos 38110
GREECE
Igatahes nii palju veel, et mul joppab endiselt ja päris vägevalt. Ehk siis inglise keele, kreeka keele, tantsutunnid ning võrkpall on mul tasuta :D Ainukesed tunnid mille eest maksma hakkan on kunsti tunnid, aga tegelt ma kardan, et mul vb ei jäägi nnde jaoks aega..
Eile käisime Annely, Chara, Mike, Alexandri ja yaya(vanaemaga) Pilios mägedes restoranis söömas. Seal oli ka inglise keele frotesterio õpetaja, kes muudkui kiitis kui tore inimene ma olen ning kui head inglise keelt ma räägin:)
Koolis ma vaikselt suren ajusurma. Igatsen mata tunde, kust ma vähemalt millestkigi aru sain.. Siin, oehh. Raske seletada, väga palju kreeka keelseid termineid. Siiani olen vaid limesest aru saanud, sest olen seda enne õppinud.. Mul praegu koidab siiski vastata vaid siis, kui mingid kerged laused on. Või siis üksikud sõnad. Kuigi jah, inimeste poolest mulle ikka väga meeldib. Õpetajad on ka toredad. Tahavad kangesti suhelda, aga inglise keelt ei valda. Pole hullu kui aeglaselt kreeka keelt rääkida, siis saab ju ikkagi aru, eriti veel kui kätega suuri ringe teha ja samal ajal naeratada :D Vähemalt on see nende loogika. Hästi, mulle sobib, vähemalt on naljakas :P
Lõpetasin just enda frotesterio kodutöö ja varsti lähengi sinna, uurin veidi veel kuidas Tele2-ga lepingut lõpetada, sest enne polnud aega (mitte küll, et praegu rohkem oleks..).
Igatahes tahaks paluda, et keegi kodustest oleks nii armas ja annaks mulle vanaema aadressi, sest tahaks talle kaarti saata:)
Aga igatahes päikest teile sinna:)

Hei-hEI :D

Okey, ma ütlen kohe alustuseks ära, et mulle väga-väga meeldib siin. Eile oli 1 sisukaimaid päevi üldse mul siin oldud aja jooksul, aga selle eest ka ülilahe. Hommikul kooli (kuhu hilinesin u 10 minti, jäin hommiku palvusest ilma ja kuna tunniplaani ei teadnud, siis oleks peaaegu valest klassist sisse kõmpinud, aga savi see :D), pärast kooli sõpradega souvlakit sööma, siis Alexandrile kooli vastu, et ta yaya (vanaema) juurde viia, seejärel koju arvutisse, sööma, puhkama tunnikeseks. Siis kell 17:15 liikusin inglise keele frotesteeriosse (sellega on veel omaette lugu, millest veidi hiljem kirjutan), kust vabanesin 19:00 ning just siis kui olin jõudnud kõndida ühe tänavavahe kodu poole helistab isa Kreeka numbrile. Sain rääkida ka Merikse, Martini ja Margusega :D Tore oli vahelduseks kuulda uudiseid kodumaalt:) Koju jõudes tulid mulle Annely ja Mike vastu, kes pidid Annelyga haiglasse minema (minu soovitusel, sest ta oli juba 4 päeva haige olnud, ning pea valutas- ning minu meelest kohe päris kindlasti pigem karta, kui kahetseda, või kuidas see vanasõna oligi.. vähemalt arvan seda tervise koha pealt). Mul oli pool tundi kodus olla. Sõin jälle ning mängisin arvutis spider solitairet, sest internet otsustas järjekordselt mitte fungata. Kell 20 läksin uksest välja ning Nickos (blond, vähemalt kreeklaste mõistes :D) oli koos kahe tsikiga mul maja ees, hõiskavad rõõmsalt üle kogu Volose "Mareet!" Istusin nendega seal u 2 minutit kuni saabusid Ioana(üüülitore klassiõde) ja veel 1 tsikk, veidi hiljem saabusid Tilemahos(mu hääästi lahe pinginaaber koolist), mingi suva tüüp, Silia(väääga tore klassiõde) ja Ianis(hästi naljakas klassivend, kes iga kord mind nähes hakkab käte ja jalgadega vehkima ning hüüab "YA SUU MAREET!"kui mind näeb, isegi kui see keset Roppa(majanduse õpetaja) tundi toimuma peaks:D). Igatahes liikusime mingisse pubisse mis oli juba enne meid ülerahvastatud ning otsustasime mujale minna. Läksimegi, mingisse lahedasse kohta, mida kindlasti veel külastame. Õpetasin järjekordsed noored turakat mängima ning nemad õpetasid mulle mingit kreeka mängu, mille nime ma ei mäleta. Siis otsustas Ianis mulle mingi kreeka keelse luuletuse saata (mitte, et ta poleks võinud seda mulle lihtsalt ette lugeda, ta istus mu kõrval :D aga ma kirjutan pärast meie kõnekaartidest ka hiljem). Läksime midagi souvlaki taolist asjandust sööma, mida tehtakse ainult Volose linnas, kus elan. Väga hea oli. Läksime paadisillale istuma, mulle räägiti igasuguseid huvitavaid asju ning õpetati järjekordselt kahtlemata väga vajalikke sõnu, ilma milleta ma hakkama ei saaks;) Kuskil 12 paiku saadeti mind uhkelt koju.

PS: Kinkisin Ioanale ja Siliale enda viimased Eesti ühe kroonised mündid, sest nad lubasid mulle kindlasti Eestisse külla tulla. Ütlesin, et nüüd peategi tulema, muidu ei saa te neid ära kulutada. Selle peale andis Ioana mulle 50se eurosendi ja ütles, et nüüd ma pean järgmine kord temaga jälle välja minema, et see ära kulutada :D Päris hea diil või mis? :D

Igatahes, pidin kirjutama frotesteriost. See on siis selline koht, kus kõik õpilased käivad eratundides peale tavalist kooli, et eksamid ära teha. Nagu ma aru olen saanud, siis maksab suht korralikult. Iga inimene peab veel ise lisaks 3 õpikut ostma (vähemalt on minu inglise keele rühmas nii). Aga jah, mul joppas lihtsalt jälle nii, et mind kutsuti lihtsalt sinna kohale, sest kuuldavasti too frotesterio omanik tahtnud minuga tuttavaks saada- ta Charaga mingi sõps, nagu ma aru olen saanud. (Mike, kes on tegelikult ise britt on mulle mitu korda öelnud, et peaksin Inglismaale ülikooli minema, sest mul on väga hea inglise keel. Sõnavara veidi suurendada ning veidi vähem grammatilisi vigu, siis võiks mind isegi ehtsa inglasega sassi ajada. Ilmselge kompliment mulle. Imestan isegi, sest hea inglise keel olen nüüd alles selle suvega saavutatud minu meelest.. vb aitas kuu aega Hollandis elamist sellele kaasa..) No mis seal ikka, eks läksingi ja pandi kohe tunnis kaasa tegema. Ja nüüd ongi nii, et käingi seal tundides, mis mulle midagi ei maksa, sest mul on briti aksent ja neile see väga meeldib. Õpikuid ma ostma ei pea (1 õpik maksab u 47 eurot, nii et arvutage ise, midagi 700 krooniga), mulle tehakse iga tunni alguses koopiad. Normaalne. Mõtlesingi järgmine aasta inglise keele eksami võtta, aga kartsin veidi, et ehk mul grammatika osa võib ära kustuda, aga nüüd ma enam väga ei usu. Hea-hea-hea. Järgmine nädal hakkavad veel kreeka keele tunnid, nii et superluks nagu. Ja pean veel mingid kehalised katsed ära tegema ning siis saan arvatavasti veel ka võrkpalli tiimi ja mõtlesin ka minna joonistamisesse (millegi pärast mul on tunne, et olen seda juba kirjutanud.. okei, kordamine on tarkuse ima sellisel juhul :D).
Igatahes tahtsin veel meie kohalikest "What´s up, Cosmote" telefoni kaartidest rääkida. Nimelt, meil on iga kuu selle aasta lõpuni omavahel 600 sms-i tasuta saata, sellepärast kõik mulle mingeid suvalisi sõnumeid saadavadki (nt tunni ajal saadab Matilda mulle lampi sellise sõnumi: "xxxxxx"; x on musi märk, kui keegi veel ei tea). Aga selles suhtes, et väga vinge, omavahel oli veel mingid tasuta helistamise minutid ka, aga ma ei mäleta kui palju täpselt. Ja mul on nüüd selline tunne, et kuna levi oluliselt halvem ei olnud kui Eesti sim kaardiga, siis lõpetan Tele2-ga lepingu üldse ära ja jään vaid Kreeka numbrit 6983215325 kasutama. Mulle sisse helistamine maksab teile igal juhul 8 krooni minutis, aga minul on see vahe, et kreeka kaardiga vastuvõtmine ei maksa mul midagi, aga eesti omaga oli 3 või 4 krooni minut, seega suht mõttetu on kahe numbri eest maksta. Mõtlen veel veidi, aga tõenäoliselt lõpetan järgmise kuu alguses lepingu ära.
Hmm, ma arvan, et nüüd tuli küll pikk postitus ja tänaseks aitab küll, loodan vaid, et nett nüüd näkku ei pane, sest ma ei viitsi seda tõesti enam teist korda kirjutada..
Päikest!

Kalispéra

Nüüd kirjutan juba kolmandat korda siia. Loodan, et seekord läheb õnneks ja tekst ei kustu neti möllamise tõttu ära.
Nii, okei. Enam ei mäleta kust alustada, seega alustan keskelt.
Koolis on lihtsalt mega lahe. Mulle nii meeletult meeldib mu klass. Tean, et olen seda juba öelnud, aga ütlen seda ka tulevikus arvatavasti veel:) Täna käisime sõpradega jalutamas ning ostsin kreeka sim kaardi lõpuks ära. Mu number on 6983215325. Eesti nr-t +372 555 14581 kasutan esmaspäeviti ;)
Annely oli vahepeal veidi haige, külmetas pidevalt. Bitchisin niikaua, kuni ta Teraflu oli ära joonud ning koju magama jäänud :D Haha, vähemasti on nüüd enam-vähem.
Meil hakkavad järgmine nädal kreeka keele kursused(mitte novembris, nagu meile alguses räägiti)!! Ning läheme Annelyga veel kas võrgu või kossu trenni. Ning Annely läheb arvatavasti sõudmisesse ning mina kunsti kooli. Oehh, mu salajane unistus saab teoks:) Midagi millest olen unistanud, kuid pidevas ajapuuduses pole jõudnud teha. Igatahes. Lisaks neile käime 3x nädalas Alexandril koolis vastas, viime ta yaya(vanaema) juurde ning siis paari tunni pärast lähme järgi ja toome koju. Ühesõnaga niisama passimist ei hakka olema ja ma olen õnnelik, sest olengi juba liiga välja puhanud. Kui kogu aeg tempokalt elada, siis ei oska midagi teha, kui nii palju vaba aega on. Nädalavahetusteti saan sõpradega väljas käia. Nädala sees käivad KÕIK linnalapsed frotesteerios, ehk eratundides, kuna koolisüsteem on kokkuvõtlikult öeldes (vabandage väga mu ebaviisakat väljendusviisi, aga nii see on-) pask. Seda on mulle kõik inimesed kinnitanud, sõpradest kuni õpetajateni välja. Aga noh, valitsus ei tee ka midagi, et asja parandada. Jõuu.. juhtub vist. Hea, et ma hariduse siiski Eestis sain.
Ehee, mis veel. Ahjaa, Veronika helistas eile ja see tegi mu tuju mega heaks:)
See nädalavahetus on mul megatihe. Ei teagi, kas sõita Larissasse Evale külla või siis hoopiski saada sõpradega kokku ning niisama puhata.. Neljapäeval läheme igatahes sõpradega souvlakit (kohalik imehea šašlõkist ja friikatest koosnev rämpstoit) sööma.
Jah, me lähme nüüd Annelyga jalutama.
Tahtsin veel seda öelda, et kodused võiks vahest mulle midagi kirjutada ka, sest tekib juba vaikselt tunne, et olete mu ära unustanud (eriti pean silmas Merikest, kes pole u nädal aega mu kirjale vastanud...)
Okei, tsaubläu, ja päikest ;)
Täna tuleb lühike postitus, sest nett paneb näkku ja mul on sellest kopp juba nii ees. Igatahes...
Esimene koolinädal on nüüd edukalt läbitud. Kokkuvõtteks võin üle korrata, et mul meeletult tore klass, kes on igati abivalmis ja suhtlemisaldis.
Ilmad on viimasel ajal kuidagi kahtlaselt pilves ja vihmased. Midagi mitte Kreekalikku. Vaikselt hakkan juba arvama, et tõime Annelyga siia Eesti ilma kaasa :D
Otsustasin, et ostan lõpuks Kreeka sim kaardi ära ning kasutan vaid ühte telefoni, ehk siis hakkan ainult mingil kindlal päeval Eesti simi telefonisse panema. Ma veel pole otsustanud millal ja kuidas, aga eks ma siin annan teada, kui selle ära teen.
Homme sõidame Annelyga arvatavasti Larissasse Eevale külla. Ootan huviga.
Täna käisime niisama paadisillal lebotamas ja tibutamist nautimas. Kreeklased konkreetselt kardavad vihma. Ega väga ei imesta, et meid siin veidi imelikult vaadatakse, kui me end vihmavarju, kilekottide või mingite muude kõikvõimalike asjadega ei varja. Naeruväärne. Ega ma suhkrust pole, et üles sulan, pealegi on hea vahepeal jahutuseks veidi vihma kaela saada:)
Hmm, mis veel. Ahjaa, Charalt paluti, et ta hakkaks mingit hotelli enda küpsetatud kookidega varustama ning seetõttu ta küpsetab nüüd iga õhtu erinevaid kooke ning meie oleme degusteerijad ning anname enda hinnangu. Ma väga ei vinguks, mulle täitsa meeldib :D
Aga okei. See on selleks korraks kõik,
tsau:)

Hei hou

Eile oli tore päev. Isa helistas ja tore oli ta häält kuulda. Koolis oli ka vinge. Ma olen enda klassiga lihtsalt ülirahul. Inimesed on megasõbralikud ning pidevalt saab nalja ning tunnid tunduvad suhteliselt lühikesed. Õhtul käisime Annelyga veel promenaadil jalutamas.
Täna on uus päev. Hommikul oli juba veidi raskem tõusta. Aa, selleks, et kella kaheksaks kooli jõuda, peame pool välja minema ning me konkreetselt kõnnime kiirelt ja jõuame suht täpselt. Koolipäeva alustatakse siin palvusega. Kolma korda lüüakse risti ette ja mitte nii nagu Eestis (ülesse, vasakule, paremale, alla) vaid Kreeka stiilis (üles, alla, paremale, vasakule). See oli minu jaoks alguses veidi segadust tekitav, aga nüüd on asi vask sellega. Edasi liigume klassidesse. Veel Eesti kooliga võrdluseks. Kui kell käib, siis Eestis peab klassi juures olema, kuni õpetaja tuleb ja siis klassi minema ja hilineda ei tohi (Oii, mäletan veel, kui kurja pilguga Simberg saadab, kui kasvõi pool minutit hilined), kuid siin on kell selline pigem soovituslik märguanne. See tähendab seda, et sa räägid kooli hoovi peal oma jutud lõpuni ning kui oled seda teinud, siis loivad klassi juurde ning kui heaks arvad, liigud edasi klassi. Aga jah, virga võitu nagu olen, siis sellega on mul veidi raskem olla harjuda, aga pole probleemi. Seega ma ütleks, et tegeliku tunni pikkus ongi kuskil 40 minutit, sest ülejäänud aeg läheb lihtsalt kuidagi väga loomulikult kaotsi.
Igatahes enamus tundides teen mis tahan (tegelikult kõigis tundides, sest matemaatikat, inglise keelt, ega füüsikat mul veel olnud pole- alles homme on). Ehk siis ma õpin kreeka keelt. Abi mul pole vaja paluda, sest seda pakutakse mulle kasvõi tunni ajal üle klassi :D Ja paljud on lubanud mulle Eestisse külla tulla.
Muide 1 asi mis täna juhtus pani mind sügavalt mõtlema. Chara on Aleksandri toas nö suurpuhastust teinud see aeg, kui me koolis olime. See kujutab endast seda, et ta on kappides meie jaoks ruumi teinud. Ja tegelikult see ei ole eriti hea enne, sest see tähendab arvatavasti seda, et jääme siia pikemaks ajaks. Ega mul otseselt selle vastu midagi polegi, aga lihtsalt tahaks juba mingi pere juurde, kes räägib lihtsalt kreeka keelt. Me jahvatame siin päevast päeva inglise keeles ja ma pole neilt põhimõtteliselt midagi uut õppinud. Selleks kasutan hoopis sõnaraamatut või siis on kool selline tore koht. Kalà (hästi).
Aga jah, Mike käis just ukse taga ütlemas, et söök on valmis, seega aidaa.

PS: Olen unustanud mainida, et kohvri sain juba suht ammu kätte. JA ANNELY LEIDIS POEST RUUDULISE KAUSTIKU!!! DEFITSIIT!
Täna oli siis nö esimene korralik koolipäev. Nojaa, joppamise suhtes ikka joppab küll, jahh. Chara ütles, et kool algab 8:15, seega me jõudsime kohale 8:20 (meid viidi autoga, sest tegelikult me ei oska ikka veel ise minna..). Nii, siis pidime mingi õpetaja üles otsima, kes loomulikult oli juba tundi läinud. Lahe. Aga no, kreeklased on ja jäävad kreeklasteks, seega meid aidati otsekohe hädast välja. Mingi tüüp aitas meil klassid üles leida. Kõigepealt Annely klass kuskil teisel korrusel ning siis minu klass kolmandal korrusel. A, muide ma ei käi mitte 12ndas vaid kolmandas klassis (ärge valesti mõistke, keskkooli viimane klass siiski :D). Kui klassi astusin, hõiskasin rõõmsalt "Ya sas!" Kõik vastasid mulle samuti rõõmsalt, siis too tüüp, kes meil klasse aitas otsida lükkas mind edasi (mitte, et ma ise poleks juba läinud, aga vist igaks juhuks..) igatahes jäin hoopis seisma, sest ei näinud kuskil vabu toole. Kui kurtsin, et tooli pole, viibati klassi parempoolseimasse ritta. Ehk siis oli 2 vaba kohta. 1 koht oli meie kooli kõige kenamate kuttide kamba keskel (1 tüüp puudus), ning teine oli neist 2 lauda eespool üksik pink. Well yeahh, ei pea vist kaua mõistatama, kuhu ma istusin :D Igatahes nalja sai tohutult. Mu pinginaabri nimi on Konstantinus ja minust ees istub Nickos ja minust diagonaalis ees istub Konstantinus ning istusin Chrisi koha peal.. hmm, tundub, et Chris peab nüüd ette pinki kolima :D Aga igatahes, erinevad õpetajad pidid klassi veidi korrale kutsuma, eriti neid kolme kutti ja siis kahte tagapingist, kelle nimesid ma ei mäleta. See oli lihtsalt nii koom, kuidas mu pinginaaber üritas mulle selgeks teha, et Nick(os) on asshole ning Nick seletas, et mu pinginaaber on NERD, mille ta ka suhteliselt suurelt enda vihikule joonistas. Majanduse tund oli ning õps tahtis teada, millest jutt ning kui tüübid vastasid, et üritavad mulle tunni materjali tõlkida kiitis too poisse takka. Ausalt, vahest on lihtsalt liiga naljakas. Ilmselgelt õpetaja inglise keelt eriti hästi ei vallanud.:D Hiljem sain nii muuseas teada ka selle fakti, et kooli ilmutakse siiski kella 8ks, mitte 8:15ks, nagu Chara meile rääkis.
Pärast kooli käisime klassiõdede ning Annelyga kohvikus, mängisime kaarte ning käisime poodides vihikute otsingul. Ausalt nohh, ruudulised vihikud on siin selline defitsiit. Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas matat joonelisesse vihikusse lahendada. Okei, saab näha. Varsti on tõesti selline tunne, et mind ei üllata enam miski.
Mmm, täna saime ülihead süüa ka. Ning ülipalav oli jälle. Homme peame Annelyga ise kooli minema, aga kuna me peale kooli ei tulnud mitte otse koju, ei tea me ikka sirgjoonelist teed ega tea, kui kaua see teekond meil aega võtab. Seega lähme õhtu poole veel jalutama ning maid avastama ja aega võtma. Juhhei.
Kanada tüdrukust pole ikka veel kippu ega kõppu. Ma mõtlen, et pere puudumise või siis mingi segaduse hetke pärast pole ikka absoluutselt mõtet pabistada. Muidu siin ainult seda teekski. Aga jah, loodan, et kodustel ikka kõik korras ning tuju hea.
Soovin teile päikest, õnne ning jaksu ning pidage mind ikka endi eludega ka kursis.
Tsau!

MA POLE KOHVRIT IKKA VEEL KÄTTE SAANUD. Prrr..

Kool oli lahe. Läksin 12ndasse, kuigi vahepeal oli jutt, et lähen 11ndasse, sest 12ndas on lõpueksamid ja siis läheb raskeks ja võib probleeme tulla ja blablablaa.. Igatahes, hilinesime kooli umber pool tundi, aga see oli savi, sest paljud hilinesid. Kooli hoovi peal on 2 kooli, teise(2.) kooli omad seisid ühel pool ning minu (kaheksanda 8.) kooli omad seisid teisel pool. Keskel seisis mingi preester, kes püha vett loopis ning vana kreeka keeles lapsi ja uut aastat õnnistas. Chara viis meid autoga kohale, kõigepealt tutvustas ta meid mata õpsile, kes tutvustas meid inglise keele õpsile, kes omakorda tutvustas Annelyt enda klassi kahele tüübile ning mind enda klassi viiele tsikile. 3 Mariat, kellel kõigil enda hüüdnimed on ning Rachel ja emm... viimase nime enam ei mäleta. Igatahes liikusime klassi, siis teise klassi ning siis eelmisesse klassi tagasi. Mõtlesin, et äkki inimesed on alguses tagasihoidlikud ja ei julge inglise keeles rääkima tulla.. well, eksisin, kõik rääkisid minuga kasvõi paar sõna. Ülilahe klass. Esmamulje oli väga hea. Õpikuid me Annelyga ei saanud, esmaspäevaks lubati asja uurida. Siis Rachel kutsus enda poole, kuhu me ka läksime. Nummi kodu:) Jalutasime veel linnas ning nad saatsid meid koju. Õhtul käisime veel poodides, tahtsime kooliks vajalikke asju muretseda, aga SIIN POLE JU RUUDULISI VIHIKUID! Appi, see on nagu väike katastroof :D Öösel vaatasime "The others´it". Ootan juba esmaspäeva, et uuesti kooli minna:) Kurb fakt on siiski see, et nende crap koolisüsteemi tõttu pole neil eriti aega väljas käia, põhimõtteliselt nädalavahetusteti ainult. Kahju. Aga eks näis, mis aeg endaga kaasa toob.
PILDIL (vasakult): Maria, Rachel, Maria(ei mäleta hüüdnime), Maria (Maaru)

Kalispeera

Täna rääkisime siis Charaga sotid selgeks ja pärast seda on mul palju kergem olla. Selgitus, miks ma ikka veel peres pole on lihtne, aga millegi pärast oli seda lihtsalt keeruline seletada. Ja tegelt on praegu ka veidi.. :D Igatahes, ma kolin Agriasse, aga mitte praegu. Elan Voloses arvatavasti veel järgmised 2 nädalat. Kreekas on puhkuste ning turistide hooaeg veel. Kui kõik hoo sisse saab, kolin perre ja kõik on hästi. Tegelikult on juba praegu hästi.
Homme on kool, või nohh, kellaajaliselt juba täna. Ootan, kuid tegelikult mingit eriti ärevat tunnet ei ole. Tean, et ei jää sellesse kooli, kust alustan, seega on kergelt savi. Algus peaks kell 9 olema. Mingi kiriklik õnnistamine preestri poolt ning õpikute kätte saamine. Ma isegi ei tea, kas ma saan õpikud homme.. Keelte tundide kohta uurisin ka. Nooo.. sellega on lihtsalt nii, et novembris hakkavad tunnid. Mis mingis mõttes on hea, sest siis juba mingi sõnavara on olemas, kuigi lootsin selleks ajaks juba enam-vähem midagi puterdades keelega hakkama saada. Oehh, noinjaa. Lootus sureb viimasena.. või on lollide lohutus?
Igatahes veetsime 10.septembri Annelyga Volose rannas oleskledes, kaarte mängides ning piknikku pidades. Meeldiv. Otsustasime nädalavahetusel korrata. Ma olen Kreekas oleku ajal 2x randa jõudnud. Mõlemal korral oli pilvine. Chara väitis, et tavaliselt siin pole nii pilvine. Ma tegelt ei kurda, kui päike paistaks, siis oleks siin põrgukuum kindlasti ka.
Kell on nüüd 1 paiku öösel. Äratus on 7:30 ning hommikul saan LÕPUKS oma kohvri kätte:) Aga ma nüüd lahkun, tahan veel päevikusse sissekande teha. Kirjutan sinna muide igapäevaselt ja küllaltki detailselt üles kõik tähtsamad päevasündmused. Aardelaegas. Mälestused, ja nii palju ideid mida ma tahan teha.
Olgu, head ööd ning ilusat päeva Teile:)

Kalimeera


Nonii. PIDIN siis eile J'RJEKORDSELT perre minema. Aloha. Ja kas ma läksin? Indeed.. not. Chara ütles hommikul meile Annelyga, et me end valmis paneks, kuna läheme Agriasse. Mulle isiklikult pole vaja midagi sellist öelda, sest ma olen iga kell vamis minema, liikuma, olema. Umbes 10 minutit hiljem tuleb ta uuesti meie juurde ning ütleb, et mu isa ja õde pole kodus, et me võtaks ujumis asjad kaasa ning me lähme niisama randa. Okei, arvasime, et parem, kui mitte midagi ning läksime. Ilus koht oli. Rand nagu mõnes filmis. Lamamistoolid, bambusvarjud, täiesti läbipaistev helesinine vesi, rannarestoran... Selleks, et randa minna, pidime välirestost läbi kõndima, seal ütleb Chara mulle, et näe, su vanaisa istub seal. Tegime tutvust. Ta oli selline muhe vana, valge pea ning helesinise pluusiga. Chara saatis meid ujuma, rääkis mu vanaisaga veel veidi juttu ning läks minema. Selleks, et ta meile järgi tuleks pidime sõnumi saatma. Meile see plaan sobis. Jaurasime veidi lamamistoolidega, nalja peab ju ka saama. Mõnulesime seal 3 tundi, kuni tüdisime, sest oli suhtleiselt pilves, kuigi vesi oli nagu supp.. Maret oli ika veel nii blond, et ei viinud kokku enda pere kirjeldust tolle kohaga. Pange tähele, mu pere peab ka restorani ning hostelit. Ehk saite vihjele pihta. Mul vahest joppab ikka täiega.. (hahaa, vihka mind hiljem Helena :D) Igatahes saatsime Charale sõnumi, et ta meile järgi tuleks. Ta vastas, et varsti. Nojaa, veerand tunni pärast saabub sõnum, vabandusega, et midagi tuli vahele ning et me sööma läheks. Kuna meil Annelyga raha polnud, siis lamasime edasi. Mingi aja pärast tuli meie juurde päääris kompu tüüp, küsis kas me midagi süüa ei tahaks. Vastasime, et vahet pole eriti, me ootame Charat. Too vastas, et jah, ta teab. Siis koitis mõte, et ehk on Chara asja ise ära korraldanud. Järgnesime kutile ning istusime restosse. Meile toodi ette rikkalik Kreeka eine. Sõime kõhud liiga täis (aga mis teha, kui nii hea toit on :D). Meid teenindas mingi u 17 aastane kutt (mu host vend peaks ka 17 olema..), ta rääkisis vaid kreeka keelt ning oli küllaltki tasane. Mingi hetk hakkas imelik, kui jagasin matsu ära, et see mu pere resto. Mõtlesin, et kas see on mu vend.. Hiljem, kui Chara meile järgi tuli, küsisin. Ta vastas, et ei, Kyriakos on hoopis see kutt, kes meid sööma kutsus. Normaalne. Sain kobeda venna endale :D Tegelt tahaks täiega juba isa ja õega ka kohtuda.. Ei tea küll, millal see juhtub. Reedel peaksin juba kooli minema õpikutele järgi. Selleks ajaks peaks agu peres juba olema, aga samas ma ei kujuta üldse ette, mis moodi see peaks juhtuma. Chara pidi täna meiega millestki rääkima 11 paiku hommikul, kuid kell on juba 13 ja ma pole tedatäna näinudki. Lahe.
Ei, no tegelt mul on vedanud. Kuulsin sellest Kanada tüdrukust, kes pidi ka Kreekasse vahetusõpilaseks tulema (meid, kes Kreekasse see aasta tulevad, ongi kokku vaid 3!) pidi tulema täna, 9.septembril, kuid kuna Kreeka valitsus, kes pidi nagu tigu olema, ei ole veel mingit paberit andnud, et neiu saaks viisad taotleda... vaeseke, tal vist läheb veel pikalt enne, kui ta siia jõuab. Ja meie aasta algus laager toimub ka alles siis, kui ta siia jõuab, nii et see saab vist alles kooli ajal olema, või ma ei kujutagi ette kuidas.
Aga jah. Elu on ilus. Välja arvatud täna hommikul. Mul pea valutas. Arvan, et sain eile päikesepiste ja nüüd hakkas mõjuma. Õnneks andis Mike mulle peavalu rohtu ja nüüd on peaaegu korras juba:)
Ahjaa, isa helistas ka eile. Levi oli hea, nagu ta ise ütles, isegi sama hea, nagu ta oleks mulle Nõmmele helistanud. Hea oli ta häält kuulda.:) Ja siit tuli Mareti uus parasiit sõna "hea", hahaa :D
Okei, ma ei tea, mis me täna teeme, aga igatahes me Annelyga lõpetasime just ta Eesti lipuvärvides suure šokolaadi ära, ja nüüd ongi FINITO. Me lähme nüüd vist välja jalutama.
Ahjaa, veel 1 tähelepanek. Siin on poed imelikel kellaaegadel lahti, ja kui poed avatud on, siis siin on nagu ülerahvastatud ning kui poed suletud on, siis oleks linn nagu välja surnud.
Ja kuramuse Martin. Ma igatsen oma kaarte. Arvesta sellega, et kui ma Eestisse tagasi jõuan, ei laena sulle küll enam midagi. Ma olen ikka veel su peale pahane. Nii, et saada mulle siia uued. Ma siin pole kaarte müügil näinud. Õigemini ühes kohas nägin, mingeid hirmkalleid, aga ei ostnud neid ja nüüd pole rohkem näinud ka.
Okei. Mida ma jauran, lähen välja nüüd
Tsau-bakaa!

Aloha


Ulme. Olen Chara pool. Päike pasitab ning eilsetestvihmapilvedest pole midagi järel. Elu käib täie hooga. Eile käisime Annelyga poodlemas, ostsin kõige eluvajalikumad asjad: plätud, päeviku, jäätist ja pizza. Nüüd on kõik super. Eile lubas Chara, et täna küpsetab ta meile kooki ning viib meid peredesse. Mul ausalt öeldes on suurem õhin möödas, kuigi huvi on alles. Arvatavasti liigume alles õhtul, seega plaanin (rõhutan sõna PLAANIN) panna posti selle postkaardi mille ma kolmandal septembril valmis kirjutasin emale. Voilaa. Varuge kannatust, selles suhtes, et post liigub siin u 2 nädala jooksul, kui kõik hästi läheb.
Hommikut alustasin võileiva taldriku, ananassi mahla ning päevikuga pidzaamas rõdul istudes. Päike, kerge tuul, Kreeka õhk. Mul saab juunis raske olla siit lahkuda.. Igatahes jah, ma ei teinud kirjaviga. Chara ütles, et me lahkume 13.juuni. Ma ei kujuta ette mida me siis ülejäänud aja 7.nda juulini teeme. Arvatavasti tripime niisama ringi, lendame Saksamaale, läheme YES´ile ning loksume seal bussiga tagasi.
Kas te saate aru, mul on lühikeste pükste ja T-särgiga palav... Nagu mul ilmateade näitab, siis on Tallinnas praegu 17 kraadi ning pilves, höhöhöö.
Kui kõik läheb PLANEERITULT siis magan täna enda Agria kodus, pere juures:)
Hope the best, screw the rest.
Nett on siin ülijama, umbes sada korda pean üle ühendama, et midagi üldse toimiks. Grr.. suht jama lugu nagu.
PS: pildil on Anastasia oma vanematega ;)
Okei, tervisi, päikest ja kallisi teile:)

Kalimeera

Nii, nagu ma juba korduvalt maininud olen, siis plaanid võib siin küll kuu peale saata. Eile siis kui olin valmis pere juurde minema, liikusime Javast otse Anastasia poole, et sealt mu asjad võtta, helistasime Charale, kes vastu ei võtnud. Siis kui olime juba arvestanud sellega, et jään veel üheks ööks sinna, helistab ma ei saanudki aru kes ja ütleb, et nad on Charaga teel Zagorasse. Mulle anti võimalus kohvrist lisa asju võtta ning teisipäevani Zagorasse jääda. Otsustasin siiski enda pere juurde minna. Uudishimu tapab, ma ei tea neist ju veel midagi peale nimede. Jaa, ja siis poole tee peal saan teada, et hahaa, liigume ikkagi Volosesse. Võtsin pagasnikust enda läpaka ja nüüd olen Chara kesklinna korteris, lõbutsen wifi ja digikaga, laen pilte üles, lisan siia ka vast mõned ;) Aga nohh, nagu mu jutust juba aru võib saada, siis ma ei jõudnudki pere juurde. IKKA VEEL :) Plaanid.. ma ei tea isegi millal see juhtub. Igatahes me leppisime Annelyga kokku, et ilusa ilma puhul lähme randa (kjuhu ma siiani pole veel kordagi jõudnud) ning pilvise ilma korral läheme poodidesse. Ja nagu kord ja kohus... on siin suve esimesed vihmased ilmad. Nii minu teema, midagi peab kogu aeg väga super olema :D Vahet pole, mul ongi tegelt plätusi vaja. Aga jah, õhtu poole panen vast mingeid pilte ka üles. Seniks aga Adiio!

Kisses from the Sun

Viimastel paevadel on t6esti tore olnud, lahedad inimesed leiavad mind kogu aeg yles ning alati kaasnevad sellega mingid megalahedad syndmused. Eile lihtsalt juhtus nii, et ma istusin kuskil valikohvikus ja mingi hetk taipasin, et istun seal 8 kuti ja yhe neiu keskel, kes k6ik jumala andunult kuulavad iga mu s6na ja naeravad mu naljade peale. Peohing :D
Nagu ma enne ka kirjutasin, siis ma nagu never ei tea, kuhu ma parasjagu lahen, v6i mida teen. Nii ka tana. Panin oma halli seeliku ja rohelise topi selga ning minek... mingisugustele peiedele.. Okei-vahemalt ei olnud ma valges. Ma j6uan siin vist ausalt ka k6ik jargi proovida :D Tahendab, tegelt see neiu kelle nii oelda peied need olid oli tegelt aasta tagasi surnud, nii et see oli rohkem nagu mingi memorial istumine. Aga eniveis. Mingit kurba meeleolu kyll ei olnud. Ma arvan, et kreeklased ei kurvasta eriti kunagi. Kui just see valja jatta, et kui ytlesin, et tana ara lahen, siis k6ik olid umbes : "Noooo! Please stay another few days!! Parakalo!" Armas. Aga uudishimu ikkagist tapab. Seega loodan, et Chara ikkagi tana minuga kuidagi (pole 6rna aimugi kuidas, aga kuidagi) yhendust v6tab ning mu Agriasse transpordib :P Kuigi t6esti, selle vahese ajaga, mis ma siin olnud olen, v6in kasi sydamel oelda, et armastan neid inimesi siin. Nii vabameelsed ja lahevad kergesti igasuguste ideedega kaasa.
Vahepeal viis Marje mind jalutama, kuulasime igasugust head musaning ta raakis mulle igasugu huvitavaid asju. Ta laheb jargmine nadal tagasi Thessalonikisse. Lubasin talle kylla minna:)
Peale tanaste peiede laksime yhe tyybi poole meie kambaga kohvi jooma, sain paris kreeka kohvi. Ainult rohke piimaga, nagu ma palusin :D Ei ole eriti kohvi joodik, teadagi :P Niisama lobisesime jne. Mingi hetk olin yleni kohviga koos, tuul oli mingi topsi ymber ajanud, ouuujeee. Nyyd mul on selline kena mustriga seelik. No problemo, kui me parast Anastasia poole koju lahme, siis panen jalle oma valge kleidi selga.
Aaa, tahaks oma kohvrit juba :D Aga no savi, selles suhtes, et elu on elamiseks mitte muretsemiseks. Muretsemine on n6rkadele. Pealegi raiskab see aega ja narve ;)
Tapi tahtede puudumine on lahe. Loodan, et ikka midagi aru saate :D
Ahjaa, eelnevatel paevadel oleme iga 6htu valjas kainud. Kohviku ja pubi kultuur. Love it!! Ja nooo, ma kyll ei kurdaks, et Eestis miski kallis on. Tulge Kreekasse kohvitama, siis naete, mis on kallis :D
K6ik tahavad mu mobla nr-t saada. Eesti oma ma ei jaga, sest sellel pole m6tet ja nyyd ma lihtsalt ootan, kuni saan uude koju, et saaksin enda aadressi saata kodustele ning PALUN saatke mulle siis mingi suva mobla, efharisto!
Ahjaa. Ma oskan juba paris hasti kreeka keelt... eriti roppe sonu :D Ma ei saa midagi parata, aga need opetatakse koigepealt selgeks :D Aga eriti hea ning punkti panev oli see: Katse kala, malakas! :D Ja koik naeravad, kui Maret suu lahti teeb :D Eriti meeldib siinsetele noortele mulle midagi ette dikteerida, et ma jargi ytleks, ning siis t6lkida. Tavaliselt s6imavad nad yksteist minu labi. Mitte paha parast, aga tegelt ka, see on naljakas :D
Vapsee. Siin on t6esti vinge. Kuigi. Eile ma sain mootorrattalt veidi k6rvetada. Ei midagi olulist, aga mingi pisike arm jai jalale.
Ma ei saa aru miks Paris Hiltoni nimi Paris on. See on ju mehenimi. Vahemalt siin on :D
Igatahes. Inside joke: "I am gay. Homo homo homo."
La-la-laa, selleks korraks finitoo
Adiio!