Raske on kirjeldada, mida tunnen. Osalt on meeletult kahju lahkuda. Mul on siin tõeliselt head sõbrad tekkinud, kes KÕIK tahavad, et jääksin. Paljud tahavad Eestisse mulle külla tulla ning nõuavad, et ma Kreekasse naaseksin. Lubasingi seda teha. Augustis, aga ma ei tea kas see või järgmine aasta, eks näis kuidas mul rahadega saab olema:) Igatahes, Täna, eile käisime sõpradega igal pool väljas ja nii tore on olnud. Pole üldse sellist tunnet, et ära läheks. Nagu üldse ei ole, seepärast ka hüvastijätud on minu jaoks kuidagi mitte midagi ütlevad ja tavalised.. Kuigi jahh.. let´s face it, ma hakkan neid väga-väga meeletult igatsema. Nii, aga samas positiivsest küljest vaadates ei jõua ma kohe üldse homset ärasõitu oodata! Mõelda vaid, et vähem kui 12 tunni pärast istun juba Volos-Ateena bussi peal ja loksun lennujaama ning uue huvitava saatuse poole. Ma usun, et ei pea seda valikut kahetsema. Ja pealegi, elu ongi liiga lühike, et midagi kahetseda;) Oehh, mind valdavad ikka nii vastakad tunded. Ikka uuesti ja uuesti.
Okei, kell on nüüd pool 12 ja hommikul vara vaja tõusta (kell 5). Selles suhtes, et kahtlen sügavalt, kas ma nüüd kohe magama jään, aga vähemalt üritan vaikselt selle poole.
Päikest ja kallisi:)
Okei, kell on nüüd pool 12 ja hommikul vara vaja tõusta (kell 5). Selles suhtes, et kahtlen sügavalt, kas ma nüüd kohe magama jään, aga vähemalt üritan vaikselt selle poole.
Päikest ja kallisi:)
0 comments:
Post a Comment