Täna oli siis nö esimene korralik koolipäev. Nojaa, joppamise suhtes ikka joppab küll, jahh. Chara ütles, et kool algab 8:15, seega me jõudsime kohale 8:20 (meid viidi autoga, sest tegelikult me ei oska ikka veel ise minna..). Nii, siis pidime mingi õpetaja üles otsima, kes loomulikult oli juba tundi läinud. Lahe. Aga no, kreeklased on ja jäävad kreeklasteks, seega meid aidati otsekohe hädast välja. Mingi tüüp aitas meil klassid üles leida. Kõigepealt Annely klass kuskil teisel korrusel ning siis minu klass kolmandal korrusel. A, muide ma ei käi mitte 12ndas vaid kolmandas klassis (ärge valesti mõistke, keskkooli viimane klass siiski :D). Kui klassi astusin, hõiskasin rõõmsalt "Ya sas!" Kõik vastasid mulle samuti rõõmsalt, siis too tüüp, kes meil klasse aitas otsida lükkas mind edasi (mitte, et ma ise poleks juba läinud, aga vist igaks juhuks..) igatahes jäin hoopis seisma, sest ei näinud kuskil vabu toole. Kui kurtsin, et tooli pole, viibati klassi parempoolseimasse ritta. Ehk siis oli 2 vaba kohta. 1 koht oli meie kooli kõige kenamate kuttide kamba keskel (1 tüüp puudus), ning teine oli neist 2 lauda eespool üksik pink. Well yeahh, ei pea vist kaua mõistatama, kuhu ma istusin :D Igatahes nalja sai tohutult. Mu pinginaabri nimi on Konstantinus ja minust ees istub Nickos ja minust diagonaalis ees istub Konstantinus ning istusin Chrisi koha peal.. hmm, tundub, et Chris peab nüüd ette pinki kolima :D Aga igatahes, erinevad õpetajad pidid klassi veidi korrale kutsuma, eriti neid kolme kutti ja siis kahte tagapingist, kelle nimesid ma ei mäleta. See oli lihtsalt nii koom, kuidas mu pinginaaber üritas mulle selgeks teha, et Nick(os) on asshole ning Nick seletas, et mu pinginaaber on NERD, mille ta ka suhteliselt suurelt enda vihikule joonistas. Majanduse tund oli ning õps tahtis teada, millest jutt ning kui tüübid vastasid, et üritavad mulle tunni materjali tõlkida kiitis too poisse takka. Ausalt, vahest on lihtsalt liiga naljakas. Ilmselgelt õpetaja inglise keelt eriti hästi ei vallanud.:D Hiljem sain nii muuseas teada ka selle fakti, et kooli ilmutakse siiski kella 8ks, mitte 8:15ks, nagu Chara meile rääkis.
Pärast kooli käisime klassiõdede ning Annelyga kohvikus, mängisime kaarte ning käisime poodides vihikute otsingul. Ausalt nohh, ruudulised vihikud on siin selline defitsiit. Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas matat joonelisesse vihikusse lahendada. Okei, saab näha. Varsti on tõesti selline tunne, et mind ei üllata enam miski.
Mmm, täna saime ülihead süüa ka. Ning ülipalav oli jälle. Homme peame Annelyga ise kooli minema, aga kuna me peale kooli ei tulnud mitte otse koju, ei tea me ikka sirgjoonelist teed ega tea, kui kaua see teekond meil aega võtab. Seega lähme õhtu poole veel jalutama ning maid avastama ja aega võtma. Juhhei.
Kanada tüdrukust pole ikka veel kippu ega kõppu. Ma mõtlen, et pere puudumise või siis mingi segaduse hetke pärast pole ikka absoluutselt mõtet pabistada. Muidu siin ainult seda teekski. Aga jah, loodan, et kodustel ikka kõik korras ning tuju hea.
Soovin teile päikest, õnne ning jaksu ning pidage mind ikka endi eludega ka kursis.
Tsau!