Kirjutan siis veidi enda esimesest koolipáevast Ungaris.
Hommikul sadas veidi lund ja ilm oli jube külm. Ema andis mulle óe saapad (tal ka 37 jalg), sest ta ei lubanud mul ketsidega tulla. Veel andis salli, kindad ja mütsi ning ütles, et nádalavahetusel láhme kindlasti poodi. Okei. Pidin kella 8ks kooli minema (tunnid muidu algavad 8.15), et enda klassijuhatajaga kokku saada ja praktilistest asjadest ráákida. Meie jóudsime emaga kooli 7:30 ja óps muidugi hilines... seega ta saabus veidi párast tundide algust. Ma polnud enda üllatuseks üldsegi árevil, nagu vana rahu ise. Esimene tund oli inglise keel (klassijuhataja on inglise keele ópetaja). Ma lendasin klassist sisse ja tervitasin kóiki róómsalt ja kóvaháálselt nagu mul ikka harjumuseks on, selle peale jái terve klass vaiksemaks, osad tervitasid vastu, aga kuna óps kohe ráákima hakkas, jáid kóik uudishimulikult kuulama hakates vait. No eks siis Andrea (ópsi nimi) ráákis, et teil uus klassikaaslane selleks aastaks, et ta Eestist jne. Siis istusin mingi muheda tüübi kórvale ja kóik tutvustasid ennast nime, vanuse ning tegevustega, mis neile teha meeldib. Mitte et mul midagi eriti meelde oleks jáánud, aga jamh.. :D Siis láksin klassi ette ja ráákisin jálle pikalt ja laialt endast, miks ma riiki vahetasin, Eestist, Eesti koolisüsteemist jne. Siis vahetunnis niisama ráákisime juttu. Járgmine tund oli inglise keel. Lugesime juttu mingist telesaatest ja vastasime küsimustele. Vahetunnis sain teada, et need kellega ma 2 tundi koos olin olnud, olid vaid osad klassikaaslased, et tegelikult oli see vaid 1 poolrühm... Okei. Járgmine tund oli, üllatus-üllatus... inglise keel :D Seekord siis teise poolrühmaga, et maerve klassiga kohtuks. Sama asi otsast peale. Seekord olin targem ja kirjutasin nimed ja huvialad üles. Jálle ráákisin endast ja kóigest muust. Peaks ütlema, et klassi ees esinemine on mulle juba nii rutiinseks muutunud, et mul isegi pulss ei tóuse enam esinemise párast... Mmm, kuidas selle kohta öeldaksegi- esinemise pabin, árevus vói kartus vms- táiesti kadunud. Okei, aga selles suhtes, et mu klassikaaslased on mega lahedad. Kutid ütlesid, et peaksid mulle tervituspeo nádalavahetusel korraldama. Ma nóustusin :D Nii, siis jahh. Ma olen enda klassis kóige vanem (loogish, láksin ju 11ndasse) ning elan ka kóige kaugemal. Ópetaja ütles, et kui mul inglise keele tundides vága igav on, siis ta paneb mind eksami rühma, mis táhendab seda, et arvatavasti ópin midagi uut ka, aga siis pean aasta lópus eksami tegema. Eks siis millalgi saab náha, kuidas láheb, sest tegelikult mu klassikaaslased oskavad kahjuks vói ónneks suhteliselt hásti inglise keelt. Eriti Márk- kusjuures too kutt teab Eesti kohta üllatavalt palju- nt, et Eesti pealinn on Tallinn, et see on Balti riik, lipu várvid on valge, sinine ja must (vahet pole, et ta járjekorda ei teadnud, hámmastav on ju ikkagi!).
Praegu istun muidu óega mingis kaubanduskeskuses ja ootame ema. Kasutan óe lápakat ja tasuta wifit, juhhei. Lahe koht :P
Ostsin just musta kórge kaelusega pulloveri ka:) Pea valutab veits, aga muidu jahh, olen ülimalt rahul. Kóigega ma usun.
Ja veel- mu juunior ingel vóttis minuga ühendust, ta on minust aasta vanem ja kohtume laupáeval, YFU teeóhtul. Ootan vága :)
Ma arvan, et praeguseks ongi kóik, lihtsalt kirjutage, joonistage mulle ka, et mind ikka Eesti asjadega kursis hoida.
Palju tervist ja kallisi :)
Hommikul sadas veidi lund ja ilm oli jube külm. Ema andis mulle óe saapad (tal ka 37 jalg), sest ta ei lubanud mul ketsidega tulla. Veel andis salli, kindad ja mütsi ning ütles, et nádalavahetusel láhme kindlasti poodi. Okei. Pidin kella 8ks kooli minema (tunnid muidu algavad 8.15), et enda klassijuhatajaga kokku saada ja praktilistest asjadest ráákida. Meie jóudsime emaga kooli 7:30 ja óps muidugi hilines... seega ta saabus veidi párast tundide algust. Ma polnud enda üllatuseks üldsegi árevil, nagu vana rahu ise. Esimene tund oli inglise keel (klassijuhataja on inglise keele ópetaja). Ma lendasin klassist sisse ja tervitasin kóiki róómsalt ja kóvaháálselt nagu mul ikka harjumuseks on, selle peale jái terve klass vaiksemaks, osad tervitasid vastu, aga kuna óps kohe ráákima hakkas, jáid kóik uudishimulikult kuulama hakates vait. No eks siis Andrea (ópsi nimi) ráákis, et teil uus klassikaaslane selleks aastaks, et ta Eestist jne. Siis istusin mingi muheda tüübi kórvale ja kóik tutvustasid ennast nime, vanuse ning tegevustega, mis neile teha meeldib. Mitte et mul midagi eriti meelde oleks jáánud, aga jamh.. :D Siis láksin klassi ette ja ráákisin jálle pikalt ja laialt endast, miks ma riiki vahetasin, Eestist, Eesti koolisüsteemist jne. Siis vahetunnis niisama ráákisime juttu. Járgmine tund oli inglise keel. Lugesime juttu mingist telesaatest ja vastasime küsimustele. Vahetunnis sain teada, et need kellega ma 2 tundi koos olin olnud, olid vaid osad klassikaaslased, et tegelikult oli see vaid 1 poolrühm... Okei. Járgmine tund oli, üllatus-üllatus... inglise keel :D Seekord siis teise poolrühmaga, et maerve klassiga kohtuks. Sama asi otsast peale. Seekord olin targem ja kirjutasin nimed ja huvialad üles. Jálle ráákisin endast ja kóigest muust. Peaks ütlema, et klassi ees esinemine on mulle juba nii rutiinseks muutunud, et mul isegi pulss ei tóuse enam esinemise párast... Mmm, kuidas selle kohta öeldaksegi- esinemise pabin, árevus vói kartus vms- táiesti kadunud. Okei, aga selles suhtes, et mu klassikaaslased on mega lahedad. Kutid ütlesid, et peaksid mulle tervituspeo nádalavahetusel korraldama. Ma nóustusin :D Nii, siis jahh. Ma olen enda klassis kóige vanem (loogish, láksin ju 11ndasse) ning elan ka kóige kaugemal. Ópetaja ütles, et kui mul inglise keele tundides vága igav on, siis ta paneb mind eksami rühma, mis táhendab seda, et arvatavasti ópin midagi uut ka, aga siis pean aasta lópus eksami tegema. Eks siis millalgi saab náha, kuidas láheb, sest tegelikult mu klassikaaslased oskavad kahjuks vói ónneks suhteliselt hásti inglise keelt. Eriti Márk- kusjuures too kutt teab Eesti kohta üllatavalt palju- nt, et Eesti pealinn on Tallinn, et see on Balti riik, lipu várvid on valge, sinine ja must (vahet pole, et ta járjekorda ei teadnud, hámmastav on ju ikkagi!).
Praegu istun muidu óega mingis kaubanduskeskuses ja ootame ema. Kasutan óe lápakat ja tasuta wifit, juhhei. Lahe koht :P
Ostsin just musta kórge kaelusega pulloveri ka:) Pea valutab veits, aga muidu jahh, olen ülimalt rahul. Kóigega ma usun.
Ja veel- mu juunior ingel vóttis minuga ühendust, ta on minust aasta vanem ja kohtume laupáeval, YFU teeóhtul. Ootan vága :)
Ma arvan, et praeguseks ongi kóik, lihtsalt kirjutage, joonistage mulle ka, et mind ikka Eesti asjadega kursis hoida.
Palju tervist ja kallisi :)
1 comments:
TERE KALLI-KALLI !TORE LUGEDA, ET SU ESIMNE UNGARI KOOLIPÄEV KENASTI MÖÖDUS. LOODAN, ET SAAD ENDALE PALJU UUSI SÕPRU NING ET ÕPPIMINE SULLE RASKUSI EI VALMISTA NAGU SEE OLI EESTISKI.PÜÜAN SINU SOOVITUD ASJAD KOHE TEELE SAATA KUI RAHA TULEB 10-11.09. SENIKS LOODAN, ET UNGARIS ON IKKA SOOJEMAD ILMAD. MEIL ON JUBA MIINUSKRAADID. LUND EI OLE VEEL SADANUD. KODUSTEST ASJADEST- KORSTEN SAI LAUPÄEVAL KROHVITUD OLI SOOJEM ILM, PLUSSIS.AGA NÜÜD SULLE VÄIKE ÜLLATUS-
PÜHAPÄEVAL OLI YFU POOLT KORRALDATUD KOKKUTULEK NENDE LASTE VANEMATELE KELLE LAPSED SEL AASTAL ON VAHETUSÕPILASED. SEAL OLI ANNELI EMA. TEMAGA KOHTUSIME JUBA VAREM KUI AJASIME SU KREEKAST LAHKUMISE ASJU. SAIN TUTTAVAKS KA VIRGE EMA JA ISAGA- VÄGA MEELDIVAD INIMESED. LOODAN ET SINU NÄDALAVAHETUSE ÜRITUS KA TORE ON ,MERIKE LUBAS MIND AIDATA MEILI AADRESSIGA AGA NAGU TAVALISELT VÕTAB SEE AEGA. SENIKS VARU KANNATUST. KUIDAS ON LUGU PAKIGA? paki nr. OLI RR155518129EE KAALUGA 0,432 KG. PARIMATE SOOVIDEGA SINU EMMA
Post a Comment