Kalispera!

Nii, eilne päev oli suhteliselt õudusunenägu. Võin käsi südamel öelda, et minu elu pingeliseim päev. Õnneks on aga nüüd uus päev, kaasas naer ja rõõm. Chara on nüüd meie lahkumisest teadlik ning asi lahenes ootamatult rahulikult. Kartsime Annelyga, et äkki on see vaikus enne tormi, aga praeguseks ma isegi ei usu seda enam. Ju siis ikkagi joppab :) Koolis ütlesin paarile sõbrale, et kolin teise riiki. Rõhutan sõna paarile: Maro, Maria, Ioana, Mahos ja Vadinos. Ja siis paari tunni pärast olid muidugi kõik teadlikud.. :D Vadinos oli lihtsalt kurb olnud ja tahtis teistega infot jagada. Kuigi jah, ega ma ei öelnudki, et ei tohi rääkida (v.a tüdrukutele, sest tahtsin tervele klassile korraga reedel öelda, et kõik korraga ära seletada ja vältida korduvaid küsimusi ning ei osanud arvata, et kutid lobamokkadeks osutuda võivad.. kerge fail, eks :D Meessoost isikud on tegelikult need kõige suuremad klatšimoorid , nagu praktika on näidanud:D). Igatahes homme tahavad põhimõtteliselt KÕIK minuga välja minna ja midagi teha. Ei kujuta küll ette, kuidas me kõik ühte kohta ära mahume ning kuidas ma kõigiga suhelda jõuan :D No eks siis homme saan sellele vastuse.
Siis mulle meeldib siin 1 tüüp. Mõtlesin, et ütlen talle ka, sest ega mul midagi kaotada polegi. Sain huvitava asja teada, nimelt ka mina meeldin talle väga. AGA (miks peab alati mingi aga kuskil olema? :D[trummipõrin]) tal on tüdruk olemas :D Aga mul on hea meel, siis mul pole kahju ära minna.
Lahkume Annelyga pühapäeva hommikul. Läheme Ateenasse ning siis kolme paiku põrutame Viini. Ja siis sain Stina käest sain sellise huvitava fakti teada, nimelt ma kolin Ungaris Tatabanya´sse. Ta oli täna YFU kontoris käinud ja Kallilt uurinud. No selles suhtes, et tore. Sain ka veidi rohkem infot pere kohta :D
Aga jah, praegu on meeletu pinge langus. Käisime Annelyga poodlemas, ostsime suveniire. Hmm, mul on selline kahtlus, et Eestisse tulles neist eriti palju midagi järgi ei ole, aga küll ma tulen veel Kreekasse tagasi ka :P
Ahjaa, mu klassikaaslased lubasid mulle Eestisse lähi aastatel külla tulla (realistid nagu nad on, lubasid enne raha koguda:). Ja siis lubasin neile, et tulen kindlasti veel külla ja teeme palju toredat koos. Pakuti veel selline huvitav asi välja, et võiksin järgmise aasta augustiks Kreekasse sõita, elaksin Racheli pool ning siis käiksime kõik need kohad läbi, millest mulle räägiti jne. Päris hea plaan, eks näis, mis saab.
Ahjaa, Charaga seoses veel see, et ta isegi tegi meile hüvastijätu kingid. Saime Kreeka YFU t-särgid, 3 plakatit, mingi küpsise, väikese raamatu Volose kohta ja cd Kreeka turisminduse kohta. Armas minu meelest:)
Arvan, et inimesi hakkan igatsema, kuigi samas on kergendus, et saan Ungarisse ning tõeline host pere on ootamas:)
Palju kallisi, päikest, tervist ning positiivsust kodustele, yfukatele ning teistele toredatele karvapallidele, kes viitsivad mu blogi lugeda ;)