Hetkel on minu asukoht Austria YFU kontor. OMG, niiii lahe! Ausalt, käsi südamel v+in öelda, et hakkan vabatahtlikuks!! Aga jah, ma siis asun asja kallale. SAIN PERE KOHTA INFI!!!
Mu ema nimi on Edit Èva, ta on raamatupidaja. Isa nimi on Ferenc, ta on automehaanik Inglismaal. +e nimi on samuti Edit Éva (ma ei tea miks, aga on sama nimega..) ning ning mu venna nimi on Attila ja ta +pib Inglismaal. Isa ja vend tulevad suuremate pühade paiku Ungarisse, muidu on meil Tatabànya´s suur maja. Mul on enda tuba. Linnas elab u 75 000 inimest. Perest keegi ei suitseta, 2 +uekoera ning pisike toakass.
Infot Tatabànya kohta: k+ige tähtsam vaatamisväärsus on Mari Jàszai Theatre, sauti ka The Turul monument, mis on Euroopa suurim linnu kuju. Samuti asub seal lähedal Tata, kus on ilus järv ning keskaegne loss ning ka The Szelin Cave. Mainimisväärne pidavat olema ka jalgpalli tiim, mille nimi on TBSC (aastast 1910) ning käsipalli tiim Tatabànya Carbonex KC.
Ahjaa, mul on ka aadress juba teada!! See on:
VERES family
2800 Tatabànya
Szent István u. 150
Hungary
Nii palju siis selle kohta.
Viinis on väga lahe. Metroo v+rgustik on kaarti kasutades juba päris selgeks saanud. Eile käisime Carmeni ja Evaga linna peal nii vaatamisväärsusi vaatamas, kui ka veidi poodlemas. Midagi eriti asjalikku ei saanudki, aga ostsin ühed üliarmsad roosad fliisist sokid (ühe euro poest kusjuures;). Mmm, ahjaa, mu digikas on totaalselt otsad andnud. +nneks saan praegu Carmeni digikat laenata, aga selles suhtes, et kavatsen Ungarist varsti ka Eestisse paki teele saata, m+nede suveniiride ja Merikse sünnipäeva kingiga. Kuna ma ei tea, millal järgmine kord arvutisse v+i +igemini internetti saan, siis soovin juba ette ära (kuigi mulle ei meeldi eriti ette soovida): Palju +nne sünnipäevaks kallis Merike!!! Ja palju kallisi ka!! :)
Ahjaa, praegu juala huupi meenus, et eile kui YFU kontorisse tulime, siis käisime ka veidike linna peal asju ajamas. Näiteks panime 323 kirja posti :) Austria YFU töötab Eesti omast veidi erinevalt, aga lahe, et saan siin olla, näen erinevusi. Kreeka oma oli ka teistsugune.. aga seda siiski veidi teises m+ttes. Igatahes.. LAHE!!
Osalt ei j+ua homset ära oodata, kuid samas mulle väga meeldib siin. Olen juba nende m+ne päevaga, mis ma siin veetnud olen, väga ära harjunud. Ma kohanen t+esti ekstreemselt kiiresti.. Oi-oi-oiii.. Niiii lahe. Arutasime kusjuures Evaga minu vahetusaasta üle. Me leidsime, et mul on arvatavasti üks läbi aegade huvitavamaid vahetusaastaid, sest mul on suht palju seiklemist ning mitu erinevat riiki.
Kusjuures, selline veidi totakas asi on ka, et tahan kogu aeg kreeka keeles lauseid pilduda. Et nagu, täna kui hommikul tulin just loengust välja, tuli mingi tsikk minu juurde ja küsis midagi saksa keeles, tahtsin talle nii väga öelda "Miláte angliká, parakaló;"
Nii. Kokkuv+te: LAHE! Homme Ungarisse ning täna veel Viini avastama :P
Päikest, kallisi, ning minuga k+ik parimas korras (tiba nohune, aga see pole oluline :D)
Olen nüüd Austrias. Juhhei! Elan koos Carmeni (18.a) ja tema isaga Viinis kahekorruselises korteris. Jagan Carmeniga tuba ja ta on tõesti väga tore tüdruk. Austrias on elu kerge vastand Kreekale. U 2 kuud Kreekas ja siis laksust Viini, annab kergelt tunda küll. Aga ma olen ikkagi rahul, igatsen vaid Kreeka sõpru. Kuid nohh, Eesti sõpru igatsen ka, nii et elab üle, küll ma siin ja Ungaris uued leian :P
Sõit Volosest Viini tundus lõpmatuna. Kõigepealt võtsime takso, et bussijaama saada, sealt loksusime bussiga 4,5 tundi Ateenasse, kust võtsime liinibussi, millega loksusime 45 minutit lennujaama. Seal ootasime paar tundi ja sõitsime veel lennukiga 2,5 tundi.. ja kohale jõudes oli KÜLM :D Meenutab täiega Eestit ja külma karedat sügist, nii mõnna :D Riiete osas on ainuke probleem.. Aga usun, et selle saab lahendatud:P
Täna käisin Carmeniga koolis kaasas. Ta õpib ülikoolis juurat. Käisime kohalikus kolmekorruselises mäkis söömas :D Eile tegime nendega õhtusöögiks kõrvitsa (ma mõtlesin 2 minutit seda eesti keelset sõna-alguses kirjutasin inglise keeles üldse, omg... :D) suppi ning täna tegime sealiha riisiga. Nad reaalselt kokkavad iga päev kokaraamatu järgi! Ja neil on siin selline asi nagu kõrvista õli. Topivad seda kõikjale.. nagu kreeklased kasutavad oliivi õli. Ja mida eestlased kasutavad? Taimeõli? :D
Igatahes, neljapäeva hommikul 9:45 põrutan siis Budapesti, kus mul tehakse paari tunnine Ungari tutvustus ja siis tuleb mu host ema mulle järgi, olen õhinas :D
Homme läheme niisama linna avastama ning ka kohalikku YFU kontorisse. Lahe, ootan homset, tänasest olen juba nii väsinud, et lähen pärast pesu suht kohe magama ka. Netti ma arvatavasti nii pea enam ei tule, vb Ungaris olles alles. Aga minuga kõik ok, nii et muretsemiseks pole põhjust.
PS: Palun ostke mulle juba hunnik Eesti maiustusi ning Eesti-Ungari, Ungari-Eesti sõnastikud valmis, sest kui aadressi saan, siis palun pange pakk spurtima! :)
Palju kallisi ja tervist!
Sõit Volosest Viini tundus lõpmatuna. Kõigepealt võtsime takso, et bussijaama saada, sealt loksusime bussiga 4,5 tundi Ateenasse, kust võtsime liinibussi, millega loksusime 45 minutit lennujaama. Seal ootasime paar tundi ja sõitsime veel lennukiga 2,5 tundi.. ja kohale jõudes oli KÜLM :D Meenutab täiega Eestit ja külma karedat sügist, nii mõnna :D Riiete osas on ainuke probleem.. Aga usun, et selle saab lahendatud:P
Täna käisin Carmeniga koolis kaasas. Ta õpib ülikoolis juurat. Käisime kohalikus kolmekorruselises mäkis söömas :D Eile tegime nendega õhtusöögiks kõrvitsa (ma mõtlesin 2 minutit seda eesti keelset sõna-alguses kirjutasin inglise keeles üldse, omg... :D) suppi ning täna tegime sealiha riisiga. Nad reaalselt kokkavad iga päev kokaraamatu järgi! Ja neil on siin selline asi nagu kõrvista õli. Topivad seda kõikjale.. nagu kreeklased kasutavad oliivi õli. Ja mida eestlased kasutavad? Taimeõli? :D
Igatahes, neljapäeva hommikul 9:45 põrutan siis Budapesti, kus mul tehakse paari tunnine Ungari tutvustus ja siis tuleb mu host ema mulle järgi, olen õhinas :D
Homme läheme niisama linna avastama ning ka kohalikku YFU kontorisse. Lahe, ootan homset, tänasest olen juba nii väsinud, et lähen pärast pesu suht kohe magama ka. Netti ma arvatavasti nii pea enam ei tule, vb Ungaris olles alles. Aga minuga kõik ok, nii et muretsemiseks pole põhjust.
PS: Palun ostke mulle juba hunnik Eesti maiustusi ning Eesti-Ungari, Ungari-Eesti sõnastikud valmis, sest kui aadressi saan, siis palun pange pakk spurtima! :)
Palju kallisi ja tervist!
Viimane õhtu Kreekas
Raske on kirjeldada, mida tunnen. Osalt on meeletult kahju lahkuda. Mul on siin tõeliselt head sõbrad tekkinud, kes KÕIK tahavad, et jääksin. Paljud tahavad Eestisse mulle külla tulla ning nõuavad, et ma Kreekasse naaseksin. Lubasingi seda teha. Augustis, aga ma ei tea kas see või järgmine aasta, eks näis kuidas mul rahadega saab olema:) Igatahes, Täna, eile käisime sõpradega igal pool väljas ja nii tore on olnud. Pole üldse sellist tunnet, et ära läheks. Nagu üldse ei ole, seepärast ka hüvastijätud on minu jaoks kuidagi mitte midagi ütlevad ja tavalised.. Kuigi jahh.. let´s face it, ma hakkan neid väga-väga meeletult igatsema. Nii, aga samas positiivsest küljest vaadates ei jõua ma kohe üldse homset ärasõitu oodata! Mõelda vaid, et vähem kui 12 tunni pärast istun juba Volos-Ateena bussi peal ja loksun lennujaama ning uue huvitava saatuse poole. Ma usun, et ei pea seda valikut kahetsema. Ja pealegi, elu ongi liiga lühike, et midagi kahetseda;) Oehh, mind valdavad ikka nii vastakad tunded. Ikka uuesti ja uuesti.
Okei, kell on nüüd pool 12 ja hommikul vara vaja tõusta (kell 5). Selles suhtes, et kahtlen sügavalt, kas ma nüüd kohe magama jään, aga vähemalt üritan vaikselt selle poole.
Päikest ja kallisi:)
Okei, kell on nüüd pool 12 ja hommikul vara vaja tõusta (kell 5). Selles suhtes, et kahtlen sügavalt, kas ma nüüd kohe magama jään, aga vähemalt üritan vaikselt selle poole.
Päikest ja kallisi:)
Kalispera!
Nii, eilne päev oli suhteliselt õudusunenägu. Võin käsi südamel öelda, et minu elu pingeliseim päev. Õnneks on aga nüüd uus päev, kaasas naer ja rõõm. Chara on nüüd meie lahkumisest teadlik ning asi lahenes ootamatult rahulikult. Kartsime Annelyga, et äkki on see vaikus enne tormi, aga praeguseks ma isegi ei usu seda enam. Ju siis ikkagi joppab :) Koolis ütlesin paarile sõbrale, et kolin teise riiki. Rõhutan sõna paarile: Maro, Maria, Ioana, Mahos ja Vadinos. Ja siis paari tunni pärast olid muidugi kõik teadlikud.. :D Vadinos oli lihtsalt kurb olnud ja tahtis teistega infot jagada. Kuigi jah, ega ma ei öelnudki, et ei tohi rääkida (v.a tüdrukutele, sest tahtsin tervele klassile korraga reedel öelda, et kõik korraga ära seletada ja vältida korduvaid küsimusi ning ei osanud arvata, et kutid lobamokkadeks osutuda võivad.. kerge fail, eks :D Meessoost isikud on tegelikult need kõige suuremad klatšimoorid , nagu praktika on näidanud:D). Igatahes homme tahavad põhimõtteliselt KÕIK minuga välja minna ja midagi teha. Ei kujuta küll ette, kuidas me kõik ühte kohta ära mahume ning kuidas ma kõigiga suhelda jõuan :D No eks siis homme saan sellele vastuse.
Siis mulle meeldib siin 1 tüüp. Mõtlesin, et ütlen talle ka, sest ega mul midagi kaotada polegi. Sain huvitava asja teada, nimelt ka mina meeldin talle väga. AGA (miks peab alati mingi aga kuskil olema? :D[trummipõrin]) tal on tüdruk olemas :D Aga mul on hea meel, siis mul pole kahju ära minna.
Lahkume Annelyga pühapäeva hommikul. Läheme Ateenasse ning siis kolme paiku põrutame Viini. Ja siis sain Stina käest sain sellise huvitava fakti teada, nimelt ma kolin Ungaris Tatabanya´sse. Ta oli täna YFU kontoris käinud ja Kallilt uurinud. No selles suhtes, et tore. Sain ka veidi rohkem infot pere kohta :D
Aga jah, praegu on meeletu pinge langus. Käisime Annelyga poodlemas, ostsime suveniire. Hmm, mul on selline kahtlus, et Eestisse tulles neist eriti palju midagi järgi ei ole, aga küll ma tulen veel Kreekasse tagasi ka :P
Ahjaa, mu klassikaaslased lubasid mulle Eestisse lähi aastatel külla tulla (realistid nagu nad on, lubasid enne raha koguda:). Ja siis lubasin neile, et tulen kindlasti veel külla ja teeme palju toredat koos. Pakuti veel selline huvitav asi välja, et võiksin järgmise aasta augustiks Kreekasse sõita, elaksin Racheli pool ning siis käiksime kõik need kohad läbi, millest mulle räägiti jne. Päris hea plaan, eks näis, mis saab.
Ahjaa, Charaga seoses veel see, et ta isegi tegi meile hüvastijätu kingid. Saime Kreeka YFU t-särgid, 3 plakatit, mingi küpsise, väikese raamatu Volose kohta ja cd Kreeka turisminduse kohta. Armas minu meelest:)
Arvan, et inimesi hakkan igatsema, kuigi samas on kergendus, et saan Ungarisse ning tõeline host pere on ootamas:)
Palju kallisi, päikest, tervist ning positiivsust kodustele, yfukatele ning teistele toredatele karvapallidele, kes viitsivad mu blogi lugeda ;)
Siis mulle meeldib siin 1 tüüp. Mõtlesin, et ütlen talle ka, sest ega mul midagi kaotada polegi. Sain huvitava asja teada, nimelt ka mina meeldin talle väga. AGA (miks peab alati mingi aga kuskil olema? :D[trummipõrin]) tal on tüdruk olemas :D Aga mul on hea meel, siis mul pole kahju ära minna.
Lahkume Annelyga pühapäeva hommikul. Läheme Ateenasse ning siis kolme paiku põrutame Viini. Ja siis sain Stina käest sain sellise huvitava fakti teada, nimelt ma kolin Ungaris Tatabanya´sse. Ta oli täna YFU kontoris käinud ja Kallilt uurinud. No selles suhtes, et tore. Sain ka veidi rohkem infot pere kohta :D
Aga jah, praegu on meeletu pinge langus. Käisime Annelyga poodlemas, ostsime suveniire. Hmm, mul on selline kahtlus, et Eestisse tulles neist eriti palju midagi järgi ei ole, aga küll ma tulen veel Kreekasse tagasi ka :P
Ahjaa, mu klassikaaslased lubasid mulle Eestisse lähi aastatel külla tulla (realistid nagu nad on, lubasid enne raha koguda:). Ja siis lubasin neile, et tulen kindlasti veel külla ja teeme palju toredat koos. Pakuti veel selline huvitav asi välja, et võiksin järgmise aasta augustiks Kreekasse sõita, elaksin Racheli pool ning siis käiksime kõik need kohad läbi, millest mulle räägiti jne. Päris hea plaan, eks näis, mis saab.
Ahjaa, Charaga seoses veel see, et ta isegi tegi meile hüvastijätu kingid. Saime Kreeka YFU t-särgid, 3 plakatit, mingi küpsise, väikese raamatu Volose kohta ja cd Kreeka turisminduse kohta. Armas minu meelest:)
Arvan, et inimesi hakkan igatsema, kuigi samas on kergendus, et saan Ungarisse ning tõeline host pere on ootamas:)
Palju kallisi, päikest, tervist ning positiivsust kodustele, yfukatele ning teistele toredatele karvapallidele, kes viitsivad mu blogi lugeda ;)
Ma ARMASTAN enda elu!!! :)))
Elu on nii ilus ikka, kas pole?!
Okei, alustan siis tänase päeva algusest, muidu ei pruugigi aru saada :D
Hommik. Täitsa tüüpiline hommik (kui välja arvata see, et me enne kella kooli jõudsime:D), AGA siis tuli välja, et OHHOOO, meil polegi tunde vaid märgiti puudujad ära ning siis terve kooliga paralleale kohvikutesse! Super äge oli. Käisime oma suure pundiga frapet joomas, souvlakit söömas ning ostsin endale kohustuslikud palvehelmed. Mitte, et ma väga palvetaks, ei ma olen ateist, aga lihtsalt siin on need kõigil ja pealegi need väga ilusad. Igatahes, pärast käisime Annelyga poode kammimas, et Kreeka suveniire muretseda. Midagi asjalikku peale postkaartide ei leidnudki. Nagu kammoon, kas terve Volose peale on tõesti vaid 1 suveniiri pood?! Okei, mul on veel veidi aega..
Kodus olin just oma mani- ja pediküüriga ühele poole saanud, kui helistas Kalli... APPI, mul oli niiiiiiiiiiii meeeeeeletult raske end vaikseks sundida ja mitte kilgata. Seda mida ta rääkis, ma siia ei kirjuta :D Piinan teid teadmatusega, hahaa :D Ei nohh, nali naljaks (kusi kaljaks, nagu Annely kogu aeg ütleb:D). Tegelikult on asi nii, et laupäeval on Ateenasse sõit. Ööbime mingis hostelis, ma oletan. Mõtlesime Annelyga enda Kreeka õpilaspiletid käiku lasta ning käia näiteks Akropolis ära või siis niisama vaatamisväärsusi avastamas. Pühapäeva hommikul põrutame Viini, kuhu jään 3-4 päevaks, ning seejärel rongiga Budapesti. Seal saan perre, kus on ema, isa, õde (1988), vend (1990), toakass ja 2 õuekoera. Isa ja poeg elavad Inglismaal, seega hakkan koos ema ja õega elama. Nad sõidava iga argipäev Budapesti, kes tööle, kes õppima. Seega on loogiline, et ka ise lähen Budapesti kooli. Novembris sõidavad ema ja õde isale ja vennale Inglismaale külla, lähen arvatavasti kaasa ka. Igatahes olen praegu ülirahul endaga, ja loodan, et teie ka:)
Päikest ja kallisi!
Okei, alustan siis tänase päeva algusest, muidu ei pruugigi aru saada :D
Hommik. Täitsa tüüpiline hommik (kui välja arvata see, et me enne kella kooli jõudsime:D), AGA siis tuli välja, et OHHOOO, meil polegi tunde vaid märgiti puudujad ära ning siis terve kooliga paralleale kohvikutesse! Super äge oli. Käisime oma suure pundiga frapet joomas, souvlakit söömas ning ostsin endale kohustuslikud palvehelmed. Mitte, et ma väga palvetaks, ei ma olen ateist, aga lihtsalt siin on need kõigil ja pealegi need väga ilusad. Igatahes, pärast käisime Annelyga poode kammimas, et Kreeka suveniire muretseda. Midagi asjalikku peale postkaartide ei leidnudki. Nagu kammoon, kas terve Volose peale on tõesti vaid 1 suveniiri pood?! Okei, mul on veel veidi aega..
Kodus olin just oma mani- ja pediküüriga ühele poole saanud, kui helistas Kalli... APPI, mul oli niiiiiiiiiiii meeeeeeletult raske end vaikseks sundida ja mitte kilgata. Seda mida ta rääkis, ma siia ei kirjuta :D Piinan teid teadmatusega, hahaa :D Ei nohh, nali naljaks (kusi kaljaks, nagu Annely kogu aeg ütleb:D). Tegelikult on asi nii, et laupäeval on Ateenasse sõit. Ööbime mingis hostelis, ma oletan. Mõtlesime Annelyga enda Kreeka õpilaspiletid käiku lasta ning käia näiteks Akropolis ära või siis niisama vaatamisväärsusi avastamas. Pühapäeva hommikul põrutame Viini, kuhu jään 3-4 päevaks, ning seejärel rongiga Budapesti. Seal saan perre, kus on ema, isa, õde (1988), vend (1990), toakass ja 2 õuekoera. Isa ja poeg elavad Inglismaal, seega hakkan koos ema ja õega elama. Nad sõidava iga argipäev Budapesti, kes tööle, kes õppima. Seega on loogiline, et ka ise lähen Budapesti kooli. Novembris sõidavad ema ja õde isale ja vennale Inglismaale külla, lähen arvatavasti kaasa ka. Igatahes olen praegu ülirahul endaga, ja loodan, et teie ka:)
Päikest ja kallisi!
Hou-hou-houu
Nonii, asjad läksid just väga keeruliseks. Kes asjadega rohkem kursis, kui mul siin blogis kirjas on, teavad minu ja Annely lepingu muutmisest ja väikestest probleemidest.. Igatahes, neid tuleb aina juurde. Samal ajal, kui Annely oma inglise keele tunnis oli, tuli Chara minuga rääkima. Pakkus välja, et me ei peagi endale nv-ks peresid otsima, vaid sõidaks mingi Prantsuse kooli rühmaga Ateenasse kultuuri avastama, hind oli muidugi ka päris krõbe, aga siiski. Mingi elu võimalus vms. Lisaks pakkus ta mulle välja, et võiks mulle KREETAle pere leida. Hehee, kui sinisilmne Maret Kreekat avastama tuli, mis oli neiu salajane suurim soov :D Kuid siiski, olen veel kahe jalaga maa peal. Nimelt elab Kreetal Chara TUTTAV. Ukraina naine, kes peab kasukate ja nahast toodete poodi nii Kreekas kui ka Moskvas. Naine räägib puhast kreeka keelt ning tal on kreeklasest mees, 20 aastane tütar, kes Miamisse õppima saadetakse ning poeg, kes käis ka mingi õpilasvahetuse programmi kaudu USAs vms, pidas 2 kuud vastu, nüüd on kodus tagasi.
Toredad ideed küll, aga mul oli nii paha-paha Charaga sellest rääkida. Nagu valetaks otse näkku või ma ei tea. Kuidagi ülisitt tunne on sees. Vahest mõtlen, et olen liiga heatahtlik ning aus inimene, südametunnistus on tänapäeva ühiskonna jaoks ikka liiga ülearenenud. Lihtsalt viimasel kahel päeval on ta palju normaalsemaks muutunud. Siiski, praktika on näidanud mulle siinset tõelist elu. Nv tundub veel kaugel. Siiski ootan seda, sest suur seiklus ootab veel ees.
Muud huvitavat. Siin Voloses on praegu Tallinna ilmas 8x soojem. Nimelt meil on siis 24 kraadi ja pimedaks läinud juba, teil hetkel 3 kraadi ja sajab. Edu, kummikud jalga ja kärab küll:) Täna mu klassiõed küsisid, et kas ma hakkan mustaks minema (nad pidasid seda silmas, et kas ma käisin nv-l rannas, sest lõpuks hakkas päike peale ka). Olen osadest oma klassikaaslastest juba pruunim ja see teeb mulle isegi suts nalja. Eile tegin endale väiksed punupatsid ja kinnitasin need taha krunni, Alexander ütles, et näen välja nagu "Greek godness" (kreeka jumalanna) ja minu meelest oli tal õigus :D
Toredad ideed küll, aga mul oli nii paha-paha Charaga sellest rääkida. Nagu valetaks otse näkku või ma ei tea. Kuidagi ülisitt tunne on sees. Vahest mõtlen, et olen liiga heatahtlik ning aus inimene, südametunnistus on tänapäeva ühiskonna jaoks ikka liiga ülearenenud. Lihtsalt viimasel kahel päeval on ta palju normaalsemaks muutunud. Siiski, praktika on näidanud mulle siinset tõelist elu. Nv tundub veel kaugel. Siiski ootan seda, sest suur seiklus ootab veel ees.
Muud huvitavat. Siin Voloses on praegu Tallinna ilmas 8x soojem. Nimelt meil on siis 24 kraadi ja pimedaks läinud juba, teil hetkel 3 kraadi ja sajab. Edu, kummikud jalga ja kärab küll:) Täna mu klassiõed küsisid, et kas ma hakkan mustaks minema (nad pidasid seda silmas, et kas ma käisin nv-l rannas, sest lõpuks hakkas päike peale ka). Olen osadest oma klassikaaslastest juba pruunim ja see teeb mulle isegi suts nalja. Eile tegin endale väiksed punupatsid ja kinnitasin need taha krunni, Alexander ütles, et näen välja nagu "Greek godness" (kreeka jumalanna) ja minu meelest oli tal õigus :D
PS: Leidsime õhtul jalutades täiesti suvalt mingi poe, kus oli Eesti lipp, seega, pilt ka sellest, sest seda tuli iga hinna eest jäädvustada! :D
Päikest teile kõigile,
Teie Päikesest ärakõrbenud neiu Maret.
Päikest teile kõigile,
Teie Päikesest ärakõrbenud neiu Maret.
Aloo
Pole ammu kirjutanud, aga ega tegelt midagi väga suurt või põnevat polegi juhtunud. Muidugi võite juba arvata, kas olen peres. Loomulikult mitte, ikka veel. Nojah, nii Kreeka lihtsalt... Kui Annely vanemad olid Eesti YFU-ga ühendust võtnud, siis "hakkas Chara justkui tegutsema" ehk eikuskilt ilmusid 2 pere välja, kes mind hostida tahtsid. Imelikul kombel pole juba nädal aega kummastki perest juttu olnud..
Aga jah, sündmustest siis.. eem, käisime mingi päev rannas, kus tutvusime Erasmuse vahetusõpilastega, kes meid vahetusõpilaste peole kutsusid. Läksimegi laupäeval sinna. Väga tore oli:) Ahjaa, pidime tegelikult reedel Metheorasse (väga ilus koht mägedes, kus meil pidi orientatsioon olema, mida meil ei olnud) minema, aga ei läinud. Hommikul tibutas ja teed pidid väga libedad selle tõttu olema.. Pidime laupäeval minema, aga lubas sadu, mida ei tulnud.. Ühesõnaga Metheoras jäigi käimata.
Muidu oleme viimastel päevadel Annelyga ikka ujumas käinud. Vesi on mõnusalt soe ning õhutemperatuur on pea alati 25-26 kraadi. Päike paistab. Mõnus.
Täna oli mul valikaine tunnid. Olin joonestamise valinud. Tase on nii "kõrge", et ma ise ka ei usu. Nimelt me joonestasime 20x20 cm ruudu, mille jagasime omakorda 1 ruutsentimeetristeks ruutudeks. Hmm, ma tegin selle töö üliaeglaselt ja korralikult poole tunniga ära, ülejäänud poolteist tundi kuulasin iPodist muusikat ja mängisin Solitairet. Milline ajude pingutus. Loodan, et üle ei pingutanud :D Ei, noo, aga tegelikult teeb see mulle nalja, eriti pärast TTG tehnilise joonestamise kursust. Tase just eriti võrreldav ei ole :D Ahjaa, esimene kehka tund, kus ma kaasa ka tegin (siiani teine kehaline, esimesel korral ma ei teadnud tunniplaani ning mul polnud riideid). Seega, tunni alguses jooksime 5 tillukest ringi ning siis tunni lõpuni mängisime võrku, aga kuna inimesi oli nii palju, siis mängisime vahetustega. Ülimalt lebo. Kuna Ioanal on põlve vigastus ning ta ei tohi praktiliselt mingit liikuvat sporti peale pinksi mängida, siis nad läksid Siliaga (kellel polnud riideid) välja istuma. Liitusin mingi hetk nendega ja lobisesime niisama :D Ma tõesti ei kujuta ette, mille eest siin hindeid saab. Muuseas, siis ei ole mitte 5 palli süsteem hinnetel nagu Eestis, vaid 20 palli süsteem. Nojaa, igaühel oma. Hollandis on ju üldse 10 palli süsteem. Mäletan, kui ma kunsti tunnis seal 8 sain ja pettunud olin :D Olid ajad, olid majad. Peaaegu aasta tagasi juba.
Ja veel. Mu telefoni number on siiski kreeka suunakoodiga, ülla-ülla, nii et see on: +30 698 321 5325
PS: Ema, mul on sulle palve ja kuna ma su maili ei tea (arvatavasti sa isegi ei mäleta seda enam) kirjutan siia. Väga täpselt ei taha seletada, aga küsi Merikselt Kadi kohta. Olen millegi pärast suhteliselt kindel, et ta "unustas" sulle kindlasti rääkida:) Nii, et ma lihtsalt tahan, et sa Kadiga räägiksid millestki, Merike seletab täpsemalt miks ja milleks. Aitäh.
Päikest!
Aga jah, sündmustest siis.. eem, käisime mingi päev rannas, kus tutvusime Erasmuse vahetusõpilastega, kes meid vahetusõpilaste peole kutsusid. Läksimegi laupäeval sinna. Väga tore oli:) Ahjaa, pidime tegelikult reedel Metheorasse (väga ilus koht mägedes, kus meil pidi orientatsioon olema, mida meil ei olnud) minema, aga ei läinud. Hommikul tibutas ja teed pidid väga libedad selle tõttu olema.. Pidime laupäeval minema, aga lubas sadu, mida ei tulnud.. Ühesõnaga Metheoras jäigi käimata.
Muidu oleme viimastel päevadel Annelyga ikka ujumas käinud. Vesi on mõnusalt soe ning õhutemperatuur on pea alati 25-26 kraadi. Päike paistab. Mõnus.
Täna oli mul valikaine tunnid. Olin joonestamise valinud. Tase on nii "kõrge", et ma ise ka ei usu. Nimelt me joonestasime 20x20 cm ruudu, mille jagasime omakorda 1 ruutsentimeetristeks ruutudeks. Hmm, ma tegin selle töö üliaeglaselt ja korralikult poole tunniga ära, ülejäänud poolteist tundi kuulasin iPodist muusikat ja mängisin Solitairet. Milline ajude pingutus. Loodan, et üle ei pingutanud :D Ei, noo, aga tegelikult teeb see mulle nalja, eriti pärast TTG tehnilise joonestamise kursust. Tase just eriti võrreldav ei ole :D Ahjaa, esimene kehka tund, kus ma kaasa ka tegin (siiani teine kehaline, esimesel korral ma ei teadnud tunniplaani ning mul polnud riideid). Seega, tunni alguses jooksime 5 tillukest ringi ning siis tunni lõpuni mängisime võrku, aga kuna inimesi oli nii palju, siis mängisime vahetustega. Ülimalt lebo. Kuna Ioanal on põlve vigastus ning ta ei tohi praktiliselt mingit liikuvat sporti peale pinksi mängida, siis nad läksid Siliaga (kellel polnud riideid) välja istuma. Liitusin mingi hetk nendega ja lobisesime niisama :D Ma tõesti ei kujuta ette, mille eest siin hindeid saab. Muuseas, siis ei ole mitte 5 palli süsteem hinnetel nagu Eestis, vaid 20 palli süsteem. Nojaa, igaühel oma. Hollandis on ju üldse 10 palli süsteem. Mäletan, kui ma kunsti tunnis seal 8 sain ja pettunud olin :D Olid ajad, olid majad. Peaaegu aasta tagasi juba.
Ja veel. Mu telefoni number on siiski kreeka suunakoodiga, ülla-ülla, nii et see on: +30 698 321 5325
PS: Ema, mul on sulle palve ja kuna ma su maili ei tea (arvatavasti sa isegi ei mäleta seda enam) kirjutan siia. Väga täpselt ei taha seletada, aga küsi Merikselt Kadi kohta. Olen millegi pärast suhteliselt kindel, et ta "unustas" sulle kindlasti rääkida:) Nii, et ma lihtsalt tahan, et sa Kadiga räägiksid millestki, Merike seletab täpsemalt miks ja milleks. Aitäh.
Päikest!