Hei-hEI :D

Okey, ma ütlen kohe alustuseks ära, et mulle väga-väga meeldib siin. Eile oli 1 sisukaimaid päevi üldse mul siin oldud aja jooksul, aga selle eest ka ülilahe. Hommikul kooli (kuhu hilinesin u 10 minti, jäin hommiku palvusest ilma ja kuna tunniplaani ei teadnud, siis oleks peaaegu valest klassist sisse kõmpinud, aga savi see :D), pärast kooli sõpradega souvlakit sööma, siis Alexandrile kooli vastu, et ta yaya (vanaema) juurde viia, seejärel koju arvutisse, sööma, puhkama tunnikeseks. Siis kell 17:15 liikusin inglise keele frotesteeriosse (sellega on veel omaette lugu, millest veidi hiljem kirjutan), kust vabanesin 19:00 ning just siis kui olin jõudnud kõndida ühe tänavavahe kodu poole helistab isa Kreeka numbrile. Sain rääkida ka Merikse, Martini ja Margusega :D Tore oli vahelduseks kuulda uudiseid kodumaalt:) Koju jõudes tulid mulle Annely ja Mike vastu, kes pidid Annelyga haiglasse minema (minu soovitusel, sest ta oli juba 4 päeva haige olnud, ning pea valutas- ning minu meelest kohe päris kindlasti pigem karta, kui kahetseda, või kuidas see vanasõna oligi.. vähemalt arvan seda tervise koha pealt). Mul oli pool tundi kodus olla. Sõin jälle ning mängisin arvutis spider solitairet, sest internet otsustas järjekordselt mitte fungata. Kell 20 läksin uksest välja ning Nickos (blond, vähemalt kreeklaste mõistes :D) oli koos kahe tsikiga mul maja ees, hõiskavad rõõmsalt üle kogu Volose "Mareet!" Istusin nendega seal u 2 minutit kuni saabusid Ioana(üüülitore klassiõde) ja veel 1 tsikk, veidi hiljem saabusid Tilemahos(mu hääästi lahe pinginaaber koolist), mingi suva tüüp, Silia(väääga tore klassiõde) ja Ianis(hästi naljakas klassivend, kes iga kord mind nähes hakkab käte ja jalgadega vehkima ning hüüab "YA SUU MAREET!"kui mind näeb, isegi kui see keset Roppa(majanduse õpetaja) tundi toimuma peaks:D). Igatahes liikusime mingisse pubisse mis oli juba enne meid ülerahvastatud ning otsustasime mujale minna. Läksimegi, mingisse lahedasse kohta, mida kindlasti veel külastame. Õpetasin järjekordsed noored turakat mängima ning nemad õpetasid mulle mingit kreeka mängu, mille nime ma ei mäleta. Siis otsustas Ianis mulle mingi kreeka keelse luuletuse saata (mitte, et ta poleks võinud seda mulle lihtsalt ette lugeda, ta istus mu kõrval :D aga ma kirjutan pärast meie kõnekaartidest ka hiljem). Läksime midagi souvlaki taolist asjandust sööma, mida tehtakse ainult Volose linnas, kus elan. Väga hea oli. Läksime paadisillale istuma, mulle räägiti igasuguseid huvitavaid asju ning õpetati järjekordselt kahtlemata väga vajalikke sõnu, ilma milleta ma hakkama ei saaks;) Kuskil 12 paiku saadeti mind uhkelt koju.

PS: Kinkisin Ioanale ja Siliale enda viimased Eesti ühe kroonised mündid, sest nad lubasid mulle kindlasti Eestisse külla tulla. Ütlesin, et nüüd peategi tulema, muidu ei saa te neid ära kulutada. Selle peale andis Ioana mulle 50se eurosendi ja ütles, et nüüd ma pean järgmine kord temaga jälle välja minema, et see ära kulutada :D Päris hea diil või mis? :D

Igatahes, pidin kirjutama frotesteriost. See on siis selline koht, kus kõik õpilased käivad eratundides peale tavalist kooli, et eksamid ära teha. Nagu ma aru olen saanud, siis maksab suht korralikult. Iga inimene peab veel ise lisaks 3 õpikut ostma (vähemalt on minu inglise keele rühmas nii). Aga jah, mul joppas lihtsalt jälle nii, et mind kutsuti lihtsalt sinna kohale, sest kuuldavasti too frotesterio omanik tahtnud minuga tuttavaks saada- ta Charaga mingi sõps, nagu ma aru olen saanud. (Mike, kes on tegelikult ise britt on mulle mitu korda öelnud, et peaksin Inglismaale ülikooli minema, sest mul on väga hea inglise keel. Sõnavara veidi suurendada ning veidi vähem grammatilisi vigu, siis võiks mind isegi ehtsa inglasega sassi ajada. Ilmselge kompliment mulle. Imestan isegi, sest hea inglise keel olen nüüd alles selle suvega saavutatud minu meelest.. vb aitas kuu aega Hollandis elamist sellele kaasa..) No mis seal ikka, eks läksingi ja pandi kohe tunnis kaasa tegema. Ja nüüd ongi nii, et käingi seal tundides, mis mulle midagi ei maksa, sest mul on briti aksent ja neile see väga meeldib. Õpikuid ma ostma ei pea (1 õpik maksab u 47 eurot, nii et arvutage ise, midagi 700 krooniga), mulle tehakse iga tunni alguses koopiad. Normaalne. Mõtlesingi järgmine aasta inglise keele eksami võtta, aga kartsin veidi, et ehk mul grammatika osa võib ära kustuda, aga nüüd ma enam väga ei usu. Hea-hea-hea. Järgmine nädal hakkavad veel kreeka keele tunnid, nii et superluks nagu. Ja pean veel mingid kehalised katsed ära tegema ning siis saan arvatavasti veel ka võrkpalli tiimi ja mõtlesin ka minna joonistamisesse (millegi pärast mul on tunne, et olen seda juba kirjutanud.. okei, kordamine on tarkuse ima sellisel juhul :D).
Igatahes tahtsin veel meie kohalikest "What´s up, Cosmote" telefoni kaartidest rääkida. Nimelt, meil on iga kuu selle aasta lõpuni omavahel 600 sms-i tasuta saata, sellepärast kõik mulle mingeid suvalisi sõnumeid saadavadki (nt tunni ajal saadab Matilda mulle lampi sellise sõnumi: "xxxxxx"; x on musi märk, kui keegi veel ei tea). Aga selles suhtes, et väga vinge, omavahel oli veel mingid tasuta helistamise minutid ka, aga ma ei mäleta kui palju täpselt. Ja mul on nüüd selline tunne, et kuna levi oluliselt halvem ei olnud kui Eesti sim kaardiga, siis lõpetan Tele2-ga lepingu üldse ära ja jään vaid Kreeka numbrit 6983215325 kasutama. Mulle sisse helistamine maksab teile igal juhul 8 krooni minutis, aga minul on see vahe, et kreeka kaardiga vastuvõtmine ei maksa mul midagi, aga eesti omaga oli 3 või 4 krooni minut, seega suht mõttetu on kahe numbri eest maksta. Mõtlen veel veidi, aga tõenäoliselt lõpetan järgmise kuu alguses lepingu ära.
Hmm, ma arvan, et nüüd tuli küll pikk postitus ja tänaseks aitab küll, loodan vaid, et nett nüüd näkku ei pane, sest ma ei viitsi seda tõesti enam teist korda kirjutada..
Päikest!

Kalispéra

Nüüd kirjutan juba kolmandat korda siia. Loodan, et seekord läheb õnneks ja tekst ei kustu neti möllamise tõttu ära.
Nii, okei. Enam ei mäleta kust alustada, seega alustan keskelt.
Koolis on lihtsalt mega lahe. Mulle nii meeletult meeldib mu klass. Tean, et olen seda juba öelnud, aga ütlen seda ka tulevikus arvatavasti veel:) Täna käisime sõpradega jalutamas ning ostsin kreeka sim kaardi lõpuks ära. Mu number on 6983215325. Eesti nr-t +372 555 14581 kasutan esmaspäeviti ;)
Annely oli vahepeal veidi haige, külmetas pidevalt. Bitchisin niikaua, kuni ta Teraflu oli ära joonud ning koju magama jäänud :D Haha, vähemasti on nüüd enam-vähem.
Meil hakkavad järgmine nädal kreeka keele kursused(mitte novembris, nagu meile alguses räägiti)!! Ning läheme Annelyga veel kas võrgu või kossu trenni. Ning Annely läheb arvatavasti sõudmisesse ning mina kunsti kooli. Oehh, mu salajane unistus saab teoks:) Midagi millest olen unistanud, kuid pidevas ajapuuduses pole jõudnud teha. Igatahes. Lisaks neile käime 3x nädalas Alexandril koolis vastas, viime ta yaya(vanaema) juurde ning siis paari tunni pärast lähme järgi ja toome koju. Ühesõnaga niisama passimist ei hakka olema ja ma olen õnnelik, sest olengi juba liiga välja puhanud. Kui kogu aeg tempokalt elada, siis ei oska midagi teha, kui nii palju vaba aega on. Nädalavahetusteti saan sõpradega väljas käia. Nädala sees käivad KÕIK linnalapsed frotesteerios, ehk eratundides, kuna koolisüsteem on kokkuvõtlikult öeldes (vabandage väga mu ebaviisakat väljendusviisi, aga nii see on-) pask. Seda on mulle kõik inimesed kinnitanud, sõpradest kuni õpetajateni välja. Aga noh, valitsus ei tee ka midagi, et asja parandada. Jõuu.. juhtub vist. Hea, et ma hariduse siiski Eestis sain.
Ehee, mis veel. Ahjaa, Veronika helistas eile ja see tegi mu tuju mega heaks:)
See nädalavahetus on mul megatihe. Ei teagi, kas sõita Larissasse Evale külla või siis hoopiski saada sõpradega kokku ning niisama puhata.. Neljapäeval läheme igatahes sõpradega souvlakit (kohalik imehea šašlõkist ja friikatest koosnev rämpstoit) sööma.
Jah, me lähme nüüd Annelyga jalutama.
Tahtsin veel seda öelda, et kodused võiks vahest mulle midagi kirjutada ka, sest tekib juba vaikselt tunne, et olete mu ära unustanud (eriti pean silmas Merikest, kes pole u nädal aega mu kirjale vastanud...)
Okei, tsaubläu, ja päikest ;)

Täna tuleb lühike postitus, sest nett paneb näkku ja mul on sellest kopp juba nii ees. Igatahes...
Esimene koolinädal on nüüd edukalt läbitud. Kokkuvõtteks võin üle korrata, et mul meeletult tore klass, kes on igati abivalmis ja suhtlemisaldis.
Ilmad on viimasel ajal kuidagi kahtlaselt pilves ja vihmased. Midagi mitte Kreekalikku. Vaikselt hakkan juba arvama, et tõime Annelyga siia Eesti ilma kaasa :D
Otsustasin, et ostan lõpuks Kreeka sim kaardi ära ning kasutan vaid ühte telefoni, ehk siis hakkan ainult mingil kindlal päeval Eesti simi telefonisse panema. Ma veel pole otsustanud millal ja kuidas, aga eks ma siin annan teada, kui selle ära teen.
Homme sõidame Annelyga arvatavasti Larissasse Eevale külla. Ootan huviga.
Täna käisime niisama paadisillal lebotamas ja tibutamist nautimas. Kreeklased konkreetselt kardavad vihma. Ega väga ei imesta, et meid siin veidi imelikult vaadatakse, kui me end vihmavarju, kilekottide või mingite muude kõikvõimalike asjadega ei varja. Naeruväärne. Ega ma suhkrust pole, et üles sulan, pealegi on hea vahepeal jahutuseks veidi vihma kaela saada:)
Hmm, mis veel. Ahjaa, Charalt paluti, et ta hakkaks mingit hotelli enda küpsetatud kookidega varustama ning seetõttu ta küpsetab nüüd iga õhtu erinevaid kooke ning meie oleme degusteerijad ning anname enda hinnangu. Ma väga ei vinguks, mulle täitsa meeldib :D
Aga okei. See on selleks korraks kõik,
tsau:)

Hei hou

Eile oli tore päev. Isa helistas ja tore oli ta häält kuulda. Koolis oli ka vinge. Ma olen enda klassiga lihtsalt ülirahul. Inimesed on megasõbralikud ning pidevalt saab nalja ning tunnid tunduvad suhteliselt lühikesed. Õhtul käisime Annelyga veel promenaadil jalutamas.
Täna on uus päev. Hommikul oli juba veidi raskem tõusta. Aa, selleks, et kella kaheksaks kooli jõuda, peame pool välja minema ning me konkreetselt kõnnime kiirelt ja jõuame suht täpselt. Koolipäeva alustatakse siin palvusega. Kolma korda lüüakse risti ette ja mitte nii nagu Eestis (ülesse, vasakule, paremale, alla) vaid Kreeka stiilis (üles, alla, paremale, vasakule). See oli minu jaoks alguses veidi segadust tekitav, aga nüüd on asi vask sellega. Edasi liigume klassidesse. Veel Eesti kooliga võrdluseks. Kui kell käib, siis Eestis peab klassi juures olema, kuni õpetaja tuleb ja siis klassi minema ja hilineda ei tohi (Oii, mäletan veel, kui kurja pilguga Simberg saadab, kui kasvõi pool minutit hilined), kuid siin on kell selline pigem soovituslik märguanne. See tähendab seda, et sa räägid kooli hoovi peal oma jutud lõpuni ning kui oled seda teinud, siis loivad klassi juurde ning kui heaks arvad, liigud edasi klassi. Aga jah, virga võitu nagu olen, siis sellega on mul veidi raskem olla harjuda, aga pole probleemi. Seega ma ütleks, et tegeliku tunni pikkus ongi kuskil 40 minutit, sest ülejäänud aeg läheb lihtsalt kuidagi väga loomulikult kaotsi.
Igatahes enamus tundides teen mis tahan (tegelikult kõigis tundides, sest matemaatikat, inglise keelt, ega füüsikat mul veel olnud pole- alles homme on). Ehk siis ma õpin kreeka keelt. Abi mul pole vaja paluda, sest seda pakutakse mulle kasvõi tunni ajal üle klassi :D Ja paljud on lubanud mulle Eestisse külla tulla.
Muide 1 asi mis täna juhtus pani mind sügavalt mõtlema. Chara on Aleksandri toas nö suurpuhastust teinud see aeg, kui me koolis olime. See kujutab endast seda, et ta on kappides meie jaoks ruumi teinud. Ja tegelikult see ei ole eriti hea enne, sest see tähendab arvatavasti seda, et jääme siia pikemaks ajaks. Ega mul otseselt selle vastu midagi polegi, aga lihtsalt tahaks juba mingi pere juurde, kes räägib lihtsalt kreeka keelt. Me jahvatame siin päevast päeva inglise keeles ja ma pole neilt põhimõtteliselt midagi uut õppinud. Selleks kasutan hoopis sõnaraamatut või siis on kool selline tore koht. Kalà (hästi).
Aga jah, Mike käis just ukse taga ütlemas, et söök on valmis, seega aidaa.

PS: Olen unustanud mainida, et kohvri sain juba suht ammu kätte. JA ANNELY LEIDIS POEST RUUDULISE KAUSTIKU!!! DEFITSIIT!

Täna oli siis nö esimene korralik koolipäev. Nojaa, joppamise suhtes ikka joppab küll, jahh. Chara ütles, et kool algab 8:15, seega me jõudsime kohale 8:20 (meid viidi autoga, sest tegelikult me ei oska ikka veel ise minna..). Nii, siis pidime mingi õpetaja üles otsima, kes loomulikult oli juba tundi läinud. Lahe. Aga no, kreeklased on ja jäävad kreeklasteks, seega meid aidati otsekohe hädast välja. Mingi tüüp aitas meil klassid üles leida. Kõigepealt Annely klass kuskil teisel korrusel ning siis minu klass kolmandal korrusel. A, muide ma ei käi mitte 12ndas vaid kolmandas klassis (ärge valesti mõistke, keskkooli viimane klass siiski :D). Kui klassi astusin, hõiskasin rõõmsalt "Ya sas!" Kõik vastasid mulle samuti rõõmsalt, siis too tüüp, kes meil klasse aitas otsida lükkas mind edasi (mitte, et ma ise poleks juba läinud, aga vist igaks juhuks..) igatahes jäin hoopis seisma, sest ei näinud kuskil vabu toole. Kui kurtsin, et tooli pole, viibati klassi parempoolseimasse ritta. Ehk siis oli 2 vaba kohta. 1 koht oli meie kooli kõige kenamate kuttide kamba keskel (1 tüüp puudus), ning teine oli neist 2 lauda eespool üksik pink. Well yeahh, ei pea vist kaua mõistatama, kuhu ma istusin :D Igatahes nalja sai tohutult. Mu pinginaabri nimi on Konstantinus ja minust ees istub Nickos ja minust diagonaalis ees istub Konstantinus ning istusin Chrisi koha peal.. hmm, tundub, et Chris peab nüüd ette pinki kolima :D Aga igatahes, erinevad õpetajad pidid klassi veidi korrale kutsuma, eriti neid kolme kutti ja siis kahte tagapingist, kelle nimesid ma ei mäleta. See oli lihtsalt nii koom, kuidas mu pinginaaber üritas mulle selgeks teha, et Nick(os) on asshole ning Nick seletas, et mu pinginaaber on NERD, mille ta ka suhteliselt suurelt enda vihikule joonistas. Majanduse tund oli ning õps tahtis teada, millest jutt ning kui tüübid vastasid, et üritavad mulle tunni materjali tõlkida kiitis too poisse takka. Ausalt, vahest on lihtsalt liiga naljakas. Ilmselgelt õpetaja inglise keelt eriti hästi ei vallanud.:D Hiljem sain nii muuseas teada ka selle fakti, et kooli ilmutakse siiski kella 8ks, mitte 8:15ks, nagu Chara meile rääkis.
Pärast kooli käisime klassiõdede ning Annelyga kohvikus, mängisime kaarte ning käisime poodides vihikute otsingul. Ausalt nohh, ruudulised vihikud on siin selline defitsiit. Ma tõesti ei kujuta ette, kuidas matat joonelisesse vihikusse lahendada. Okei, saab näha. Varsti on tõesti selline tunne, et mind ei üllata enam miski.
Mmm, täna saime ülihead süüa ka. Ning ülipalav oli jälle. Homme peame Annelyga ise kooli minema, aga kuna me peale kooli ei tulnud mitte otse koju, ei tea me ikka sirgjoonelist teed ega tea, kui kaua see teekond meil aega võtab. Seega lähme õhtu poole veel jalutama ning maid avastama ja aega võtma. Juhhei.
Kanada tüdrukust pole ikka veel kippu ega kõppu. Ma mõtlen, et pere puudumise või siis mingi segaduse hetke pärast pole ikka absoluutselt mõtet pabistada. Muidu siin ainult seda teekski. Aga jah, loodan, et kodustel ikka kõik korras ning tuju hea.
Soovin teile päikest, õnne ning jaksu ning pidage mind ikka endi eludega ka kursis.
Tsau!

MA POLE KOHVRIT IKKA VEEL KÄTTE SAANUD. Prrr..

Kool oli lahe. Läksin 12ndasse, kuigi vahepeal oli jutt, et lähen 11ndasse, sest 12ndas on lõpueksamid ja siis läheb raskeks ja võib probleeme tulla ja blablablaa.. Igatahes, hilinesime kooli umber pool tundi, aga see oli savi, sest paljud hilinesid. Kooli hoovi peal on 2 kooli, teise(2.) kooli omad seisid ühel pool ning minu (kaheksanda 8.) kooli omad seisid teisel pool. Keskel seisis mingi preester, kes püha vett loopis ning vana kreeka keeles lapsi ja uut aastat õnnistas. Chara viis meid autoga kohale, kõigepealt tutvustas ta meid mata õpsile, kes tutvustas meid inglise keele õpsile, kes omakorda tutvustas Annelyt enda klassi kahele tüübile ning mind enda klassi viiele tsikile. 3 Mariat, kellel kõigil enda hüüdnimed on ning Rachel ja emm... viimase nime enam ei mäleta. Igatahes liikusime klassi, siis teise klassi ning siis eelmisesse klassi tagasi. Mõtlesin, et äkki inimesed on alguses tagasihoidlikud ja ei julge inglise keeles rääkima tulla.. well, eksisin, kõik rääkisid minuga kasvõi paar sõna. Ülilahe klass. Esmamulje oli väga hea. Õpikuid me Annelyga ei saanud, esmaspäevaks lubati asja uurida. Siis Rachel kutsus enda poole, kuhu me ka läksime. Nummi kodu:) Jalutasime veel linnas ning nad saatsid meid koju. Õhtul käisime veel poodides, tahtsime kooliks vajalikke asju muretseda, aga SIIN POLE JU RUUDULISI VIHIKUID! Appi, see on nagu väike katastroof :D Öösel vaatasime "The others´it". Ootan juba esmaspäeva, et uuesti kooli minna:) Kurb fakt on siiski see, et nende crap koolisüsteemi tõttu pole neil eriti aega väljas käia, põhimõtteliselt nädalavahetusteti ainult. Kahju. Aga eks näis, mis aeg endaga kaasa toob.

PILDIL (vasakult): Maria, Rachel, Maria(ei mäleta hüüdnime), Maria (Maaru)

Kalispeera

Täna rääkisime siis Charaga sotid selgeks ja pärast seda on mul palju kergem olla. Selgitus, miks ma ikka veel peres pole on lihtne, aga millegi pärast oli seda lihtsalt keeruline seletada. Ja tegelt on praegu ka veidi.. :D Igatahes, ma kolin Agriasse, aga mitte praegu. Elan Voloses arvatavasti veel järgmised 2 nädalat. Kreekas on puhkuste ning turistide hooaeg veel. Kui kõik hoo sisse saab, kolin perre ja kõik on hästi. Tegelikult on juba praegu hästi.
Homme on kool, või nohh, kellaajaliselt juba täna. Ootan, kuid tegelikult mingit eriti ärevat tunnet ei ole. Tean, et ei jää sellesse kooli, kust alustan, seega on kergelt savi. Algus peaks kell 9 olema. Mingi kiriklik õnnistamine preestri poolt ning õpikute kätte saamine. Ma isegi ei tea, kas ma saan õpikud homme.. Keelte tundide kohta uurisin ka. Nooo.. sellega on lihtsalt nii, et novembris hakkavad tunnid. Mis mingis mõttes on hea, sest siis juba mingi sõnavara on olemas, kuigi lootsin selleks ajaks juba enam-vähem midagi puterdades keelega hakkama saada. Oehh, noinjaa. Lootus sureb viimasena.. või on lollide lohutus?
Igatahes veetsime 10.septembri Annelyga Volose rannas oleskledes, kaarte mängides ning piknikku pidades. Meeldiv. Otsustasime nädalavahetusel korrata. Ma olen Kreekas oleku ajal 2x randa jõudnud. Mõlemal korral oli pilvine. Chara väitis, et tavaliselt siin pole nii pilvine. Ma tegelt ei kurda, kui päike paistaks, siis oleks siin põrgukuum kindlasti ka.
Kell on nüüd 1 paiku öösel. Äratus on 7:30 ning hommikul saan LÕPUKS oma kohvri kätte:) Aga ma nüüd lahkun, tahan veel päevikusse sissekande teha. Kirjutan sinna muide igapäevaselt ja küllaltki detailselt üles kõik tähtsamad päevasündmused. Aardelaegas. Mälestused, ja nii palju ideid mida ma tahan teha.
Olgu, head ööd ning ilusat päeva Teile:)