Kalispeera

Täna rääkisime siis Charaga sotid selgeks ja pärast seda on mul palju kergem olla. Selgitus, miks ma ikka veel peres pole on lihtne, aga millegi pärast oli seda lihtsalt keeruline seletada. Ja tegelt on praegu ka veidi.. :D Igatahes, ma kolin Agriasse, aga mitte praegu. Elan Voloses arvatavasti veel järgmised 2 nädalat. Kreekas on puhkuste ning turistide hooaeg veel. Kui kõik hoo sisse saab, kolin perre ja kõik on hästi. Tegelikult on juba praegu hästi.
Homme on kool, või nohh, kellaajaliselt juba täna. Ootan, kuid tegelikult mingit eriti ärevat tunnet ei ole. Tean, et ei jää sellesse kooli, kust alustan, seega on kergelt savi. Algus peaks kell 9 olema. Mingi kiriklik õnnistamine preestri poolt ning õpikute kätte saamine. Ma isegi ei tea, kas ma saan õpikud homme.. Keelte tundide kohta uurisin ka. Nooo.. sellega on lihtsalt nii, et novembris hakkavad tunnid. Mis mingis mõttes on hea, sest siis juba mingi sõnavara on olemas, kuigi lootsin selleks ajaks juba enam-vähem midagi puterdades keelega hakkama saada. Oehh, noinjaa. Lootus sureb viimasena.. või on lollide lohutus?
Igatahes veetsime 10.septembri Annelyga Volose rannas oleskledes, kaarte mängides ning piknikku pidades. Meeldiv. Otsustasime nädalavahetusel korrata. Ma olen Kreekas oleku ajal 2x randa jõudnud. Mõlemal korral oli pilvine. Chara väitis, et tavaliselt siin pole nii pilvine. Ma tegelt ei kurda, kui päike paistaks, siis oleks siin põrgukuum kindlasti ka.
Kell on nüüd 1 paiku öösel. Äratus on 7:30 ning hommikul saan LÕPUKS oma kohvri kätte:) Aga ma nüüd lahkun, tahan veel päevikusse sissekande teha. Kirjutan sinna muide igapäevaselt ja küllaltki detailselt üles kõik tähtsamad päevasündmused. Aardelaegas. Mälestused, ja nii palju ideid mida ma tahan teha.
Olgu, head ööd ning ilusat päeva Teile:)