MA POLE KOHVRIT IKKA VEEL KÄTTE SAANUD. Prrr..

Kool oli lahe. Läksin 12ndasse, kuigi vahepeal oli jutt, et lähen 11ndasse, sest 12ndas on lõpueksamid ja siis läheb raskeks ja võib probleeme tulla ja blablablaa.. Igatahes, hilinesime kooli umber pool tundi, aga see oli savi, sest paljud hilinesid. Kooli hoovi peal on 2 kooli, teise(2.) kooli omad seisid ühel pool ning minu (kaheksanda 8.) kooli omad seisid teisel pool. Keskel seisis mingi preester, kes püha vett loopis ning vana kreeka keeles lapsi ja uut aastat õnnistas. Chara viis meid autoga kohale, kõigepealt tutvustas ta meid mata õpsile, kes tutvustas meid inglise keele õpsile, kes omakorda tutvustas Annelyt enda klassi kahele tüübile ning mind enda klassi viiele tsikile. 3 Mariat, kellel kõigil enda hüüdnimed on ning Rachel ja emm... viimase nime enam ei mäleta. Igatahes liikusime klassi, siis teise klassi ning siis eelmisesse klassi tagasi. Mõtlesin, et äkki inimesed on alguses tagasihoidlikud ja ei julge inglise keeles rääkima tulla.. well, eksisin, kõik rääkisid minuga kasvõi paar sõna. Ülilahe klass. Esmamulje oli väga hea. Õpikuid me Annelyga ei saanud, esmaspäevaks lubati asja uurida. Siis Rachel kutsus enda poole, kuhu me ka läksime. Nummi kodu:) Jalutasime veel linnas ning nad saatsid meid koju. Õhtul käisime veel poodides, tahtsime kooliks vajalikke asju muretseda, aga SIIN POLE JU RUUDULISI VIHIKUID! Appi, see on nagu väike katastroof :D Öösel vaatasime "The others´it". Ootan juba esmaspäeva, et uuesti kooli minna:) Kurb fakt on siiski see, et nende crap koolisüsteemi tõttu pole neil eriti aega väljas käia, põhimõtteliselt nädalavahetusteti ainult. Kahju. Aga eks näis, mis aeg endaga kaasa toob.

PILDIL (vasakult): Maria, Rachel, Maria(ei mäleta hüüdnime), Maria (Maaru)

Kalispeera

Täna rääkisime siis Charaga sotid selgeks ja pärast seda on mul palju kergem olla. Selgitus, miks ma ikka veel peres pole on lihtne, aga millegi pärast oli seda lihtsalt keeruline seletada. Ja tegelt on praegu ka veidi.. :D Igatahes, ma kolin Agriasse, aga mitte praegu. Elan Voloses arvatavasti veel järgmised 2 nädalat. Kreekas on puhkuste ning turistide hooaeg veel. Kui kõik hoo sisse saab, kolin perre ja kõik on hästi. Tegelikult on juba praegu hästi.
Homme on kool, või nohh, kellaajaliselt juba täna. Ootan, kuid tegelikult mingit eriti ärevat tunnet ei ole. Tean, et ei jää sellesse kooli, kust alustan, seega on kergelt savi. Algus peaks kell 9 olema. Mingi kiriklik õnnistamine preestri poolt ning õpikute kätte saamine. Ma isegi ei tea, kas ma saan õpikud homme.. Keelte tundide kohta uurisin ka. Nooo.. sellega on lihtsalt nii, et novembris hakkavad tunnid. Mis mingis mõttes on hea, sest siis juba mingi sõnavara on olemas, kuigi lootsin selleks ajaks juba enam-vähem midagi puterdades keelega hakkama saada. Oehh, noinjaa. Lootus sureb viimasena.. või on lollide lohutus?
Igatahes veetsime 10.septembri Annelyga Volose rannas oleskledes, kaarte mängides ning piknikku pidades. Meeldiv. Otsustasime nädalavahetusel korrata. Ma olen Kreekas oleku ajal 2x randa jõudnud. Mõlemal korral oli pilvine. Chara väitis, et tavaliselt siin pole nii pilvine. Ma tegelt ei kurda, kui päike paistaks, siis oleks siin põrgukuum kindlasti ka.
Kell on nüüd 1 paiku öösel. Äratus on 7:30 ning hommikul saan LÕPUKS oma kohvri kätte:) Aga ma nüüd lahkun, tahan veel päevikusse sissekande teha. Kirjutan sinna muide igapäevaselt ja küllaltki detailselt üles kõik tähtsamad päevasündmused. Aardelaegas. Mälestused, ja nii palju ideid mida ma tahan teha.
Olgu, head ööd ning ilusat päeva Teile:)

Kalimeera

Nonii. PIDIN siis eile J'RJEKORDSELT perre minema. Aloha. Ja kas ma läksin? Indeed.. not. Chara ütles hommikul meile Annelyga, et me end valmis paneks, kuna läheme Agriasse. Mulle isiklikult pole vaja midagi sellist öelda, sest ma olen iga kell vamis minema, liikuma, olema. Umbes 10 minutit hiljem tuleb ta uuesti meie juurde ning ütleb, et mu isa ja õde pole kodus, et me võtaks ujumis asjad kaasa ning me lähme niisama randa. Okei, arvasime, et parem, kui mitte midagi ning läksime. Ilus koht oli. Rand nagu mõnes filmis. Lamamistoolid, bambusvarjud, täiesti läbipaistev helesinine vesi, rannarestoran... Selleks, et randa minna, pidime välirestost läbi kõndima, seal ütleb Chara mulle, et näe, su vanaisa istub seal. Tegime tutvust. Ta oli selline muhe vana, valge pea ning helesinise pluusiga. Chara saatis meid ujuma, rääkis mu vanaisaga veel veidi juttu ning läks minema. Selleks, et ta meile järgi tuleks pidime sõnumi saatma. Meile see plaan sobis. Jaurasime veidi lamamistoolidega, nalja peab ju ka saama. Mõnulesime seal 3 tundi, kuni tüdisime, sest oli suhtleiselt pilves, kuigi vesi oli nagu supp.. Maret oli ika veel nii blond, et ei viinud kokku enda pere kirjeldust tolle kohaga. Pange tähele, mu pere peab ka restorani ning hostelit. Ehk saite vihjele pihta. Mul vahest joppab ikka täiega.. (hahaa, vihka mind hiljem Helena :D) Igatahes saatsime Charale sõnumi, et ta meile järgi tuleks. Ta vastas, et varsti. Nojaa, veerand tunni pärast saabub sõnum, vabandusega, et midagi tuli vahele ning et me sööma läheks. Kuna meil Annelyga raha polnud, siis lamasime edasi. Mingi aja pärast tuli meie juurde päääris kompu tüüp, küsis kas me midagi süüa ei tahaks. Vastasime, et vahet pole eriti, me ootame Charat. Too vastas, et jah, ta teab. Siis koitis mõte, et ehk on Chara asja ise ära korraldanud. Järgnesime kutile ning istusime restosse. Meile toodi ette rikkalik Kreeka eine. Sõime kõhud liiga täis (aga mis teha, kui nii hea toit on :D). Meid teenindas mingi u 17 aastane kutt (mu host vend peaks ka 17 olema..), ta rääkisis vaid kreeka keelt ning oli küllaltki tasane. Mingi hetk hakkas imelik, kui jagasin matsu ära, et see mu pere resto. Mõtlesin, et kas see on mu vend.. Hiljem, kui Chara meile järgi tuli, küsisin. Ta vastas, et ei, Kyriakos on hoopis see kutt, kes meid sööma kutsus. Normaalne. Sain kobeda venna endale :D Tegelt tahaks täiega juba isa ja õega ka kohtuda.. Ei tea küll, millal see juhtub. Reedel peaksin juba kooli minema õpikutele järgi. Selleks ajaks peaks agu peres juba olema, aga samas ma ei kujuta üldse ette, mis moodi see peaks juhtuma. Chara pidi täna meiega millestki rääkima 11 paiku hommikul, kuid kell on juba 13 ja ma pole tedatäna näinudki. Lahe.
Ei, no tegelt mul on vedanud. Kuulsin sellest Kanada tüdrukust, kes pidi ka Kreekasse vahetusõpilaseks tulema (meid, kes Kreekasse see aasta tulevad, ongi kokku vaid 3!) pidi tulema täna, 9.septembril, kuid kuna Kreeka valitsus, kes pidi nagu tigu olema, ei ole veel mingit paberit andnud, et neiu saaks viisad taotleda... vaeseke, tal vist läheb veel pikalt enne, kui ta siia jõuab. Ja meie aasta algus laager toimub ka alles siis, kui ta siia jõuab, nii et see saab vist alles kooli ajal olema, või ma ei kujutagi ette kuidas.
Aga jah. Elu on ilus. Välja arvatud täna hommikul. Mul pea valutas. Arvan, et sain eile päikesepiste ja nüüd hakkas mõjuma. Õnneks andis Mike mulle peavalu rohtu ja nüüd on peaaegu korras juba:)
Ahjaa, isa helistas ka eile. Levi oli hea, nagu ta ise ütles, isegi sama hea, nagu ta oleks mulle Nõmmele helistanud. Hea oli ta häält kuulda.:) Ja siit tuli Mareti uus parasiit sõna "hea", hahaa :D
Okei, ma ei tea, mis me täna teeme, aga igatahes me Annelyga lõpetasime just ta Eesti lipuvärvides suure šokolaadi ära, ja nüüd ongi FINITO. Me lähme nüüd vist välja jalutama.
Ahjaa, veel 1 tähelepanek. Siin on poed imelikel kellaaegadel lahti, ja kui poed avatud on, siis siin on nagu ülerahvastatud ning kui poed suletud on, siis oleks linn nagu välja surnud.
Ja kuramuse Martin. Ma igatsen oma kaarte. Arvesta sellega, et kui ma Eestisse tagasi jõuan, ei laena sulle küll enam midagi. Ma olen ikka veel su peale pahane. Nii, et saada mulle siia uued. Ma siin pole kaarte müügil näinud. Õigemini ühes kohas nägin, mingeid hirmkalleid, aga ei ostnud neid ja nüüd pole rohkem näinud ka.
Okei. Mida ma jauran, lähen välja nüüd
Tsau-bakaa!

Aloha

Ulme. Olen Chara pool. Päike pasitab ning eilsetestvihmapilvedest pole midagi järel. Elu käib täie hooga. Eile käisime Annelyga poodlemas, ostsin kõige eluvajalikumad asjad: plätud, päeviku, jäätist ja pizza. Nüüd on kõik super. Eile lubas Chara, et täna küpsetab ta meile kooki ning viib meid peredesse. Mul ausalt öeldes on suurem õhin möödas, kuigi huvi on alles. Arvatavasti liigume alles õhtul, seega plaanin (rõhutan sõna PLAANIN) panna posti selle postkaardi mille ma kolmandal septembril valmis kirjutasin emale. Voilaa. Varuge kannatust, selles suhtes, et post liigub siin u 2 nädala jooksul, kui kõik hästi läheb.
Hommikut alustasin võileiva taldriku, ananassi mahla ning päevikuga pidzaamas rõdul istudes. Päike, kerge tuul, Kreeka õhk. Mul saab juunis raske olla siit lahkuda.. Igatahes jah, ma ei teinud kirjaviga. Chara ütles, et me lahkume 13.juuni. Ma ei kujuta ette mida me siis ülejäänud aja 7.nda juulini teeme. Arvatavasti tripime niisama ringi, lendame Saksamaale, läheme YES´ile ning loksume seal bussiga tagasi.
Kas te saate aru, mul on lühikeste pükste ja T-särgiga palav... Nagu mul ilmateade näitab, siis on Tallinnas praegu 17 kraadi ning pilves, höhöhöö.
Kui kõik läheb PLANEERITULT siis magan täna enda Agria kodus, pere juures:)
Hope the best, screw the rest.
Nett on siin ülijama, umbes sada korda pean üle ühendama, et midagi üldse toimiks. Grr.. suht jama lugu nagu.

PS: pildil on Anastasia oma vanematega ;)
Okei, tervisi, päikest ja kallisi teile:)

Kalimeera

Nii, nagu ma juba korduvalt maininud olen, siis plaanid võib siin küll kuu peale saata. Eile siis kui olin valmis pere juurde minema, liikusime Javast otse Anastasia poole, et sealt mu asjad võtta, helistasime Charale, kes vastu ei võtnud. Siis kui olime juba arvestanud sellega, et jään veel üheks ööks sinna, helistab ma ei saanudki aru kes ja ütleb, et nad on Charaga teel Zagorasse. Mulle anti võimalus kohvrist lisa asju võtta ning teisipäevani Zagorasse jääda. Otsustasin siiski enda pere juurde minna. Uudishimu tapab, ma ei tea neist ju veel midagi peale nimede. Jaa, ja siis poole tee peal saan teada, et hahaa, liigume ikkagi Volosesse. Võtsin pagasnikust enda läpaka ja nüüd olen Chara kesklinna korteris, lõbutsen wifi ja digikaga, laen pilte üles, lisan siia ka vast mõned ;) Aga nohh, nagu mu jutust juba aru võib saada, siis ma ei jõudnudki pere juurde. IKKA VEEL :) Plaanid.. ma ei tea isegi millal see juhtub. Igatahes me leppisime Annelyga kokku, et ilusa ilma puhul lähme randa (kjuhu ma siiani pole veel kordagi jõudnud) ning pilvise ilma korral läheme poodidesse. Ja nagu kord ja kohus... on siin suve esimesed vihmased ilmad. Nii minu teema, midagi peab kogu aeg väga super olema :D Vahet pole, mul ongi tegelt plätusi vaja. Aga jah, õhtu poole panen vast mingeid pilte ka üles. Seniks aga Adiio!

Kisses from the Sun

Viimastel paevadel on t6esti tore olnud, lahedad inimesed leiavad mind kogu aeg yles ning alati kaasnevad sellega mingid megalahedad syndmused. Eile lihtsalt juhtus nii, et ma istusin kuskil valikohvikus ja mingi hetk taipasin, et istun seal 8 kuti ja yhe neiu keskel, kes k6ik jumala andunult kuulavad iga mu s6na ja naeravad mu naljade peale. Peohing :D
Nagu ma enne ka kirjutasin, siis ma nagu never ei tea, kuhu ma parasjagu lahen, v6i mida teen. Nii ka tana. Panin oma halli seeliku ja rohelise topi selga ning minek... mingisugustele peiedele.. Okei-vahemalt ei olnud ma valges. Ma j6uan siin vist ausalt ka k6ik jargi proovida :D Tahendab, tegelt see neiu kelle nii oelda peied need olid oli tegelt aasta tagasi surnud, nii et see oli rohkem nagu mingi memorial istumine. Aga eniveis. Mingit kurba meeleolu kyll ei olnud. Ma arvan, et kreeklased ei kurvasta eriti kunagi. Kui just see valja jatta, et kui ytlesin, et tana ara lahen, siis k6ik olid umbes : "Noooo! Please stay another few days!! Parakalo!" Armas. Aga uudishimu ikkagist tapab. Seega loodan, et Chara ikkagi tana minuga kuidagi (pole 6rna aimugi kuidas, aga kuidagi) yhendust v6tab ning mu Agriasse transpordib :P Kuigi t6esti, selle vahese ajaga, mis ma siin olnud olen, v6in kasi sydamel oelda, et armastan neid inimesi siin. Nii vabameelsed ja lahevad kergesti igasuguste ideedega kaasa.
Vahepeal viis Marje mind jalutama, kuulasime igasugust head musaning ta raakis mulle igasugu huvitavaid asju. Ta laheb jargmine nadal tagasi Thessalonikisse. Lubasin talle kylla minna:)
Peale tanaste peiede laksime yhe tyybi poole meie kambaga kohvi jooma, sain paris kreeka kohvi. Ainult rohke piimaga, nagu ma palusin :D Ei ole eriti kohvi joodik, teadagi :P Niisama lobisesime jne. Mingi hetk olin yleni kohviga koos, tuul oli mingi topsi ymber ajanud, ouuujeee. Nyyd mul on selline kena mustriga seelik. No problemo, kui me parast Anastasia poole koju lahme, siis panen jalle oma valge kleidi selga.
Aaa, tahaks oma kohvrit juba :D Aga no savi, selles suhtes, et elu on elamiseks mitte muretsemiseks. Muretsemine on n6rkadele. Pealegi raiskab see aega ja narve ;)
Tapi tahtede puudumine on lahe. Loodan, et ikka midagi aru saate :D
Ahjaa, eelnevatel paevadel oleme iga 6htu valjas kainud. Kohviku ja pubi kultuur. Love it!! Ja nooo, ma kyll ei kurdaks, et Eestis miski kallis on. Tulge Kreekasse kohvitama, siis naete, mis on kallis :D
K6ik tahavad mu mobla nr-t saada. Eesti oma ma ei jaga, sest sellel pole m6tet ja nyyd ma lihtsalt ootan, kuni saan uude koju, et saaksin enda aadressi saata kodustele ning PALUN saatke mulle siis mingi suva mobla, efharisto!
Ahjaa. Ma oskan juba paris hasti kreeka keelt... eriti roppe sonu :D Ma ei saa midagi parata, aga need opetatakse koigepealt selgeks :D Aga eriti hea ning punkti panev oli see: Katse kala, malakas! :D Ja koik naeravad, kui Maret suu lahti teeb :D Eriti meeldib siinsetele noortele mulle midagi ette dikteerida, et ma jargi ytleks, ning siis t6lkida. Tavaliselt s6imavad nad yksteist minu labi. Mitte paha parast, aga tegelt ka, see on naljakas :D
Vapsee. Siin on t6esti vinge. Kuigi. Eile ma sain mootorrattalt veidi k6rvetada. Ei midagi olulist, aga mingi pisike arm jai jalale.
Ma ei saa aru miks Paris Hiltoni nimi Paris on. See on ju mehenimi. Vahemalt siin on :D
Igatahes. Inside joke: "I am gay. Homo homo homo."
La-la-laa, selleks korraks finitoo
Adiio!

Ahoooi!

Kaisin just EHTSAS KREEKA PULMAS! nii vinge! aga jah, mul toimub kogu aeg midagi ning ma ei tea iialgi, mis jargmisena juhtuma hakkab. Iseenesest paris lahe. Usun, et mingid kontrolli friigid oleksid juba hullunud :D Nagu tegelt ka, mulle oeldi, et ma votaks kohvrist asjad uheks ohtuks. Haarasin papud, ja kleidi. Jargmisel hetkel, kui kohver on kuskile juba ara viidud, et hehee, pean nende asjadega hoopis 2 paeva vastu pidama. Siis aga voilaa, saan korraks kohvri juurde, v6tan hambaharja, aluspesu, bikiinid ja nuud nadala lopuni jalle ilma asjadeta :D
Igatahes. Jah, Anastasia ja Leaga on sitaks pulli saanud(muidugi on veel inimesi, kellele kvaliteet aja eest tanu v6lgnen, aga nemad ja Marje (on kuti nimi :D) on peategijad siiski). Ilmad on meeletult palavad. Homme ARVATAVASTI lahen enda paris pere juurde.. ma ei tea mis kell, ma ei tea kuidas, aga umbes nii mainiti millalgi. Aga nii siin kaibki, nii et ma ei p6e.
Mis veel.. ahjaa, k6ik oleneb nyyd sellest kas mu peres internet on. Kui ei ole, siis te ei kuule minust arvatavasti pikka aega ja ma hakkan vaikselt eesti keelt unustama, sest ei usu, et siia kanti enam niipea satun. Kuigi lootus on veel alles :)
Pidage siis kindlasti meeles, et peamine siin elus on praegu elada, sest parast enam ei j6ua.
Kallid (H)