Nonii. PIDIN siis eile J'RJEKORDSELT perre minema. Aloha. Ja kas ma läksin? Indeed.. not. Chara ütles hommikul meile Annelyga, et me end valmis paneks, kuna läheme Agriasse. Mulle isiklikult pole vaja midagi sellist öelda, sest ma olen iga kell vamis minema, liikuma, olema. Umbes 10 minutit hiljem tuleb ta uuesti meie juurde ning ütleb, et mu isa ja õde pole kodus, et me võtaks ujumis asjad kaasa ning me lähme niisama randa. Okei, arvasime, et parem, kui mitte midagi ning läksime. Ilus koht oli. Rand nagu mõnes filmis. Lamamistoolid, bambusvarjud, täiesti läbipaistev helesinine vesi, rannarestoran... Selleks, et randa minna, pidime välirestost läbi kõndima, seal ütleb Chara mulle, et näe, su vanaisa istub seal. Tegime tutvust. Ta oli selline muhe vana, valge pea ning helesinise pluusiga. Chara saatis meid ujuma, rääkis mu vanaisaga veel veidi juttu ning läks minema. Selleks, et ta meile järgi tuleks pidime sõnumi saatma. Meile see plaan sobis. Jaurasime veidi lamamistoolidega, nalja peab ju ka saama. Mõnulesime seal 3 tundi, kuni tüdisime, sest oli suhtleiselt pilves, kuigi vesi oli nagu supp.. Maret oli ika veel nii blond, et ei viinud kokku enda pere kirjeldust tolle kohaga. Pange tähele, mu pere peab ka restorani ning hostelit. Ehk saite vihjele pihta. Mul vahest joppab ikka täiega.. (hahaa, vihka mind hiljem Helena :D) Igatahes saatsime Charale sõnumi, et ta meile järgi tuleks. Ta vastas, et varsti. Nojaa, veerand tunni pärast saabub sõnum, vabandusega, et midagi tuli vahele ning et me sööma läheks. Kuna meil Annelyga raha polnud, siis lamasime edasi. Mingi aja pärast tuli meie juurde päääris kompu tüüp, küsis kas me midagi süüa ei tahaks. Vastasime, et vahet pole eriti, me ootame Charat. Too vastas, et jah, ta teab. Siis koitis mõte, et ehk on Chara asja ise ära korraldanud. Järgnesime kutile ning istusime restosse. Meile toodi ette rikkalik Kreeka eine. Sõime kõhud liiga täis (aga mis teha, kui nii hea toit on :D). Meid teenindas mingi u 17 aastane kutt (mu host vend peaks ka 17 olema..), ta rääkisis vaid kreeka keelt ning oli küllaltki tasane. Mingi hetk hakkas imelik, kui jagasin matsu ära, et see mu pere resto. Mõtlesin, et kas see on mu vend.. Hiljem, kui Chara meile järgi tuli, küsisin. Ta vastas, et ei, Kyriakos on hoopis see kutt, kes meid sööma kutsus. Normaalne. Sain kobeda venna endale :D Tegelt tahaks täiega juba isa ja õega ka kohtuda.. Ei tea küll, millal see juhtub. Reedel peaksin juba kooli minema õpikutele järgi. Selleks ajaks peaks agu peres juba olema, aga samas ma ei kujuta üldse ette, mis moodi see peaks juhtuma. Chara pidi täna meiega millestki rääkima 11 paiku hommikul, kuid kell on juba 13 ja ma pole tedatäna näinudki. Lahe.
Ei, no tegelt mul on vedanud. Kuulsin sellest Kanada tüdrukust, kes pidi ka Kreekasse vahetusõpilaseks tulema (meid, kes Kreekasse see aasta tulevad, ongi kokku vaid 3!) pidi tulema täna, 9.septembril, kuid kuna Kreeka valitsus, kes pidi nagu tigu olema, ei ole veel mingit paberit andnud, et neiu saaks viisad taotleda... vaeseke, tal vist läheb veel pikalt enne, kui ta siia jõuab. Ja meie aasta algus laager toimub ka alles siis, kui ta siia jõuab, nii et see saab vist alles kooli ajal olema, või ma ei kujutagi ette kuidas.
Aga jah. Elu on ilus. Välja arvatud täna hommikul. Mul pea valutas. Arvan, et sain eile päikesepiste ja nüüd hakkas mõjuma. Õnneks andis Mike mulle peavalu rohtu ja nüüd on peaaegu korras juba:)
Ahjaa, isa helistas ka eile. Levi oli hea, nagu ta ise ütles, isegi sama hea, nagu ta oleks mulle Nõmmele helistanud. Hea oli ta häält kuulda.:) Ja siit tuli Mareti uus parasiit sõna "hea", hahaa :D
Okei, ma ei tea, mis me täna teeme, aga igatahes me Annelyga lõpetasime just ta Eesti lipuvärvides suure šokolaadi ära, ja nüüd ongi FINITO. Me lähme nüüd vist välja jalutama.
Ahjaa, veel 1 tähelepanek. Siin on poed imelikel kellaaegadel lahti, ja kui poed avatud on, siis siin on nagu ülerahvastatud ning kui poed suletud on, siis oleks linn nagu välja surnud.
Ja kuramuse Martin. Ma igatsen oma kaarte. Arvesta sellega, et kui ma Eestisse tagasi jõuan, ei laena sulle küll enam midagi. Ma olen ikka veel su peale pahane. Nii, et saada mulle siia uued. Ma siin pole kaarte müügil näinud. Õigemini ühes kohas nägin, mingeid hirmkalleid, aga ei ostnud neid ja nüüd pole rohkem näinud ka.
Okei. Mida ma jauran, lähen välja nüüd
Tsau-bakaa!
Ei, no tegelt mul on vedanud. Kuulsin sellest Kanada tüdrukust, kes pidi ka Kreekasse vahetusõpilaseks tulema (meid, kes Kreekasse see aasta tulevad, ongi kokku vaid 3!) pidi tulema täna, 9.septembril, kuid kuna Kreeka valitsus, kes pidi nagu tigu olema, ei ole veel mingit paberit andnud, et neiu saaks viisad taotleda... vaeseke, tal vist läheb veel pikalt enne, kui ta siia jõuab. Ja meie aasta algus laager toimub ka alles siis, kui ta siia jõuab, nii et see saab vist alles kooli ajal olema, või ma ei kujutagi ette kuidas.
Aga jah. Elu on ilus. Välja arvatud täna hommikul. Mul pea valutas. Arvan, et sain eile päikesepiste ja nüüd hakkas mõjuma. Õnneks andis Mike mulle peavalu rohtu ja nüüd on peaaegu korras juba:)
Ahjaa, isa helistas ka eile. Levi oli hea, nagu ta ise ütles, isegi sama hea, nagu ta oleks mulle Nõmmele helistanud. Hea oli ta häält kuulda.:) Ja siit tuli Mareti uus parasiit sõna "hea", hahaa :D
Okei, ma ei tea, mis me täna teeme, aga igatahes me Annelyga lõpetasime just ta Eesti lipuvärvides suure šokolaadi ära, ja nüüd ongi FINITO. Me lähme nüüd vist välja jalutama.
Ahjaa, veel 1 tähelepanek. Siin on poed imelikel kellaaegadel lahti, ja kui poed avatud on, siis siin on nagu ülerahvastatud ning kui poed suletud on, siis oleks linn nagu välja surnud.
Ja kuramuse Martin. Ma igatsen oma kaarte. Arvesta sellega, et kui ma Eestisse tagasi jõuan, ei laena sulle küll enam midagi. Ma olen ikka veel su peale pahane. Nii, et saada mulle siia uued. Ma siin pole kaarte müügil näinud. Õigemini ühes kohas nägin, mingeid hirmkalleid, aga ei ostnud neid ja nüüd pole rohkem näinud ka.
Okei. Mida ma jauran, lähen välja nüüd
Tsau-bakaa!
